Hea meel, et põllumajandust märgatakse järjest rohkem ja mõistetakse põllumehe olulisust toidu tootmisel.
Topi TaluPärnumaa suurimal ettevõtjate tunnustusüritusel Pärnumaa tegijad valiti Lääneranna valla aasta ettevõtteks põllumajandusettevõte Topi Mõis OÜ ehk rahvakeeles Topi Talu, kus tegeletakse peamiselt veiste aretamise ja kasvatamisega. Lisaks sellele toimetatakse veel mitmel rindel ning tehakse koostööd ka teadlastega. Uurisime talu peremehelt Andres Vaanilt, et mida Topi Talus tehakse ning kuidas ollakse seal kus täna ollakse.
Topi Talu valiti Lääneranna valla aasta ettevõtteks. Palju õnne! Kas tunnustus tuli üllatusena?
Tänud veelkord tunnustuse eest. Kindlasti tuli tunnustus üllatusena, kuna Lääneranna vallas on veel palju tublisid ettevõtjaid. Hea meel, et põllumajandust märgatakse järjest rohkem ja mõistetakse põllumehe olulisust toidu tootmisel. Samuti on hea tõdeda, et viimastel aastatel on põllumajanduses põlvkondade vahetus edukalt toimumas ja noored jätkavad vanemate loodut.
Talus tegeleti algusaegadel peamiselt mesindusega, kuid tänaseks olete arenenud Eesti üheks parimaks veiste aretajaks. Kust tuli selline suunamuutus?
Talu taasrajas minu isa Aldo aastal 1991. Olid keerulised ajad, kus tuli tegeleda paljude erinevate asjadega. Nii saigi talu alguse mesindusest, nädalalõpud sai veedetud turgudel toodangut müües ja kogu teenistus läks talu arendamisse. 90ndatel olid esialgu talus piimalehmad, kuid mitmete kriiside tõttu võeti otsus minna üle lihaveisekasvatusele aastal 2001, kui osteti karja esimene limusiini tõugu pull. Järgnevatel aastal osteti Soomest, Rootsist, Saksamaalt ja Taani palju tõuloomi, pannes sellega tugeva aluse tänasele tugevale karjale.
Kui palju lihaveiseid teie talus on?
Täna on meil kokku üle 400 lihaveise. Kasvatatakse Prantsusmaalt pärit limusiini ja hele akviteeni tõugu lihaveiseid. Põhikarja suurus on 170 amme ja iga aastal on eesmärgiks saada 170 vasikat, kelle kõik kasvatame üles. Paremad noorloomad müüme tõuloomadeks teistele karjakasvatajatele ja ülejäänud loomad lähevad erinevatele lihatööstustele.
Millega Topi Talus veel tegeletakse?
Lääne-Eestis on väga erinevad tingimused põllumajandusega tegelemiseks, mistõttu tuleb targalt majandada – paremaga kvaliteediga põlde kasutame taimekasvatuses ja kehvema viljakusega maad on lihaveiste jaoks. Hooldame lihaveistega üle 100 hektari pool-looduslikke kooslusi Matsalu rahvuspargis. Taimekasvatuses viljeleme kõiki peamini põllukultuure: talinisu, taliraps, talioder, kaer, rukis, hernes ja tatar. Väikeses mahus kasvatame Topi talus ka tori tõugu ja eesti sporthobuse tõugu hobuseid. Igal aastal sünnib 1-3 varssa, kelle eesmärgiks on jõuda suurde ratsasporti.
Lisaks Eestile, siis kus teie kliendid veel asuvad?
Tõuloomi oleme müünud Lätti, Leetu, Rumeeniasse, Usbekistani. Lisaks oleme oma ettevõttega Eesti Lihaveisekasvatuse Ühistu liige, mis on tootjate vaheline ühistu toodangu paremaks turustamiseks. Ühistu kaudu jõuavad meie talu lihaveised põhiliselt teistesse Baltimaadesse, Poola, Balkani maadesse. Taimekasvatuse toodang jõuab läbi partnerite pea kõikjale üle maailma.
Teie tunnustusvideos mainiti, et kasutate oma tegemistest innovaatilist mõtlemist ning teete näiteks tööd teadusasutustega. Kuidas tuli mõte ka teadusvaldkonnas koostööd teha?
Ma arvan, et palju põllumehed teevad koostööd teadlastega, kuna see on sümbioos, millest mõlemad võidavad. Ühelt poolt teadus vajab põllumeest selleks, et teooriat läbi praktika kinnitada. Teiseks põllumehed on innovaatilised, soovivad efektiivsemalt toota ning vajavad selleks uusi lahendusi teaduse poolt. Ma usun, et samadel põhjustel tekkisid kontaktid nii Eesti Maaülikooli teadlastega kui Prantsusmaal asuva Ingenomixi keskuse geneetikutega.