Oleme seadnud omale eesmärgid, kuidas võiks meie ettevõttes keskkonnale loodussõbralikumalt läheneda

25. novembril toimus Lottemaal Pärnumaa tegijate tunnustusüritus. Konkurss Pärnumaa tegijad on kõrgeim maakonnapoolne tunnustus ettevõtjatele ja vabakonnale. Konkursi käigus selgitatakse välja enim tähelepanu väärivad ettevõtted Pärnumaa jaoks olulisemates valdkondades, tublimad vabatahtlikud, tegusamad MTÜ-d ning aasta teo tegijad. Ürituse raames valivad oma valla aasta ettevõtte kõik Pärnumaa omavalitsused.

Lääneranna valla aasta ettevõtteks valiti K.MET AS.

Seoses saadud tunnustusega tegime juttu K.MET AS juhataja Mardo Leiumaaga.

Palju õnne võidu puhul. Kas Lääneranna aasta ettevõtte tunnustus tuli Teile üllatusena?

Eks vast küll. Ega minul pole teadmist, et mille järgi ettevõtet vallas hinnatakse? Aga see polegi meile tähtis. Meie teeme siin oma igapäevast tööd, proovime võimalikult hästi ennustada ja arvestada oma tegemistes nii välimisi (see, mis suures ilmas toimub)  kui sisemisi mõjusid. Vahest tuleb aasta parem, vahest jällegi tagasihoidlikum.

Palju hetkel K.MET’is töötajaid töötab ning kui raske on leida sobivat tööjõudu?

K.MET`is on täna  „hingekirjas“ 78 töötajat, paar inimest on lastega kodused. Tööjõuga võiks parem olla. Pean siin silmas seda, et täna oleks mõnda töötajat juurde vaja ja hetkel meil ümbruskonnas vajalikke inimesi „ripakil“ pole.

Kui suure osa K.MET’i toodangust läheb eksporti?

Ekspordiosa on täna 80 %, seega kodumaale jääb 20%, mis siis veel omakorda teiste ettevõtete toodangu(ga)s jällegi piiri taha läheb ja see on jällegi umbes 80%, seega on siis eksport kokku umbes 96%.

Võiduvideos toodi välja, et olete muutnud tootmist keskkonnasõbralikumaks ja olete rakendanud ka keskkonnajuhtimise süsteemi. Kas saate rääkida, et mida olete seoses sellega oma tootmisprotsessides muutnud?

Keskkonnajuhtimise süsteemi sertifikaat on meil olnud alles aasta. Oleme seadnud omale eesmärgid, kuidas võiks meie ettevõttes keskkonnale loodussõbralikumalt läheneda.

Ega tootmisprotsessi suurt loodussõbralikumaks teha ei anna, vast energiat vähem tarbivad seadmed, vähem tootmisjäätmeid, parem toodete disain. Ka päikeseenergia kasutamine tootmises, olmejäätmete vähendamine ja sorteerimine. Hoonete energiatõhusus. Näiteks talvesoe, kus fossiilne küte asendumas järk-järgult rohelisemaga.

Suurima panusena toodi välja Virtsu kalatehase ära ostmine ning antud piirkonna arendamine. Mis plaanid on teil laiemalt Virtsu kalatehase piirkonnaga?

Virtsu Kalatehase ala on senini olnud kiivalt valvatud kinnine territoorium. Nõukogude ajast pole seal mingit erilist majandustegevust toimunud. Kõike on vaid laguneda lastud. Tegelikult on see pärand, mille omale kinnistu omandamisega saime, kohutav. Meeletu sodi mida koristama peame. Enamuse väärtuslikust nagu vanametall ja muu, vedas eelmine omanik minema. Meie saime ja saame veelgi vaid prügilaarveid tasuda. Lisaks on kinnistul veel hulk potentsiaalset õlireostust ja muid ohtlikke kemikaale, mille peame likvideerima ja mis esialgu meile üle jõu käib. Seega arendamiseni me veel pole jõudnud, esimene aasta on eelkäijate hoolimatuse tulemuste koristamisele kulunud.

Positiivse poole pealt aga, et kogu selle sodikihi alt oleme välja „kaevanud” suhteliselt heas korras ja taaskasutatavad hoonekarkassid. Jätkub pinda nii tootmisettevõtetele, kui kaubanduse ja teeninduse tarbeks.

Kogu kaldaala on meil plaanis anda avalikku kasutusse. Soov on ehitada promenaad, kus ka väike park ja leiduks huvitavat tegevust nii väikestele kui suurtele. Endisest soolamistsehhist loodame, et saab rannahoone, rannarestorani ja suure katusealusega ürituste tarbeks. Ning ka sadamat tahame käigus hoida.

Esialgne visioon hakkab arhitektide käe all juba valmima ja loodame seda peagi huvilistele tutvustada Virtsu Kalatehase Keskusena.

Küllap inimesed on kärsitud ja ootavad, et millal siis juba saaks sisse kolida. Tegelikkuses on see projekt, mis aastaid aega võtab. Hea, kui järgmise aasta jooksul vajaliku dokumentatsiooni nagu detailplaneering ja muu vajalik, korda saame. Seejärel saame intensiivsemalt unistuste elluviimisega tegelema hakata.

Lisaks on seal korraldatud juba mitmeid üritusi. Mis üritused need on ning mis üritused on tulevikku planeeritud?

Üritusi on tõepoolest juba olnud päris mitmeid, kuigi otsest plaanimist veel pole olnud, sest ala oli ju üsna räämas. Enamasti on ideed tekkinud spontaanselt. Kui aga loetlema hakata tuleb isegi väike nimekiri välja. Oli laste grafititöötuba, mille käigus ilmetud plangud ja seinad palju rõõmsamaks said. Luuleõhtu oli. Jalgpalli ühisvaatamine. Paintballilahing küttis kirgi ja loodame, et tuleb lisa. Hiljuti oli nostalgiaõhtu, kus tulevases rannahoones pidutsemist harjutati ja lõkkevalguses Kalatehases töötatud aastaid meenutati. Lisaks on territooriumil eraviisiliselt korraldatud huvilistele hulgaliselt tutvumis- ja meenutustetuure.

Kuigi meie siiras soov on, et inimesed Virtsu Kalatehase Keskuse eneste jaoks avastaksid, on praeguses territooriumi poolkorrastatud olekus ürituste planeerimine veel võimatu. Kuid küllap spontaanseid üritusi Robinsoni meelelaadiga inimeste tarbeks tekib veelgi.