Pärnu on linn, kus kõik on käega katsutav ning ühest linna otsast teise jõudmine ei ole kolmetunnine ettevõtmine
Pärnumaa on koduks paljudele inimestele, kes on siia kolinud välismaalt. Nende lood, miks nad on oma järgmiseks koduks just Pärnu valinud, on erinevad ja väga huvitavad. Need lood annavad hea võimaluse näha Pärnut teise nurga alt.
Elasid enne Pärnusse kolimist 10 aastat New Yorgis ja otsustasid siis siia kolida. Miks?
Tutvudes oma abikaasaga, kes on küll sündinud Pärnus, kuid kasvanud üles peamiselt Saksamaal, leppisime me kokku, et ei kavatse New Yorgis vanaduspõlve veeta ning soovisime ühel hetkel tagasi Euroopasse kolida. 2017. aastal hakkasime selleks oma võimalusi lähemalt uurima.
London, kus ma olin elanud 5 aastat enne New Yorki kolimist, oli nüüdseks Brexiti tõttu laualt maas. Mina ise ei tahtnud Prantsusmaale naasta ja mu abikaasa ei soovinud Saksamaale tagasi kolida. Põhjuseks asjaolu, et olime mõlemad karjääri teinud just ingliskeelses keeleruumis ja me polnud kindlad, et suudame enam kumbki oma kodumaal sealsesse töö- ja kultuurikeskkonda sulanduda – olime juba nii pikalt ära olnud.
Lisaks mõtlesime pereloomise peale ja soovisime omale seetõttu elukoha, mis oleks turvaline, taskukohane ja lastesõbralik. Olime Pärnus mõned korrad suvel käinud ja arvasime, et see vastab kõikidele meie ootustele. Muutsime oma töökorraldust nii, et seda saaks teha interneti kaudu, ostsime endale kahenädalase puhkuse ajal siiakanti maja, pakkisime kõik oma asjad kokku ja kolisimegi 2019. aasta novembris Pärnusse.
Kas sa mäletad oma esmaseid muljeid Eestist?
Külastasime Eestit esimest korda 2015. aasta juunis, pärast meie abiellumist. Ma polnud kunagi nii kaugel Ida-Euroopas käinud ning ausalt öeldes ei olnud mul mingeid eelarvamusi ega ootusi. Mõtlesin, et avastan seda riiki, kus mu abikaasa on sündinud ja nii polnud mul plaanis muud, kui lihtsalt nö vooluga kaasa minna. Minu esimesed muljed olid väga positiivsed. Tallinn on niivõrd huvitav linn, seda nii arhitektuuriliselt kui ajalooliselt. Inimesed oli kõik väga sõbralikud ning rääkisid suurepäraselt Inglise keelt ja ka söök oli väga hea.
Pärnugi oli ja on siiani väga mõnus linn. Natuke meenutas see mulle paika, kus olin ise üles kasvanud – jõgi, rand, ümbruses asuvad sood ja rabad. Aga sellele lisaks olid siin tingimused, mis puudusid Prantsusmaal: vähem rahvast ja turiste, hästi hoitud maastik, suurtest mürarikastest maanteedest palistamata rand ning mõnusad matkateed, kus jalutada või rattaga sõita. Ja seda nii linnas sees kui linnast väljas.
Suurest linnast väikesesse kolinuna, milliseid eeliseid näed sa väikeses kohas elamises peale peresõbraliku keskkonna?
Pärnu on linn, kus kõik on käega katsutav ning ühest linna otsast teise jõudmine ei ole kolmetunnine ettevõtmine. New Yorgis elamise järel oleks peaaegu ükstapuha millises Euroopa linnas elamine tundunud igal juhul mastaabivähendamisena.
Teine mõte on see, et New Yorgis, aga ka Londonis, Pariisis või mujal suurlinnas, on elamiskulud väga kõrged ning seetõttu tuleb kõvasti tööd rabada. Nädala lõpuks oled sa aga sellest rahateenimisest niivõrd väsinud, et ei jõuagi kõiki neid hüvesid, mida suurlinnad pakuvad, eriti nautida. Nii oli see vähemalt minu puhul, kes ma olen 35-nda eluaastase künnise juba ületanud. Lisaks on nendes linnades nii palju erineva sisu, vormi ja hinnatasemega võimalusi, et otsuse langetamine, mida siis vaatama minna, nõuab omajagu eeltööd ja valikute tegemist. Kõige selle info läbitöötamine võtab palju aega. 10 aasta jooksul jõudsin ma ooperisse vast korra aastas ja kuigi ooper meeldib mulle väga, maksis hea koht saalis 200 dollarit ning lisaks kulus sinna kodust metrooga sõitmiseks poolteist tundi.
Ilmselgelt ei ole Pärnus võimalusi nii ohtralt, kuid ühe eelisena ei pea sa kulutama tohutult aega kogu selle info läbitöötamisele ning ka hinnatase on väga mõistlik. Lisaks on meil alati võimalus sõita Tallinnasse, kus on valikuid rohkem. Siin tulebki välja Eesti pluss – New Yorgist tulnuna ei ole minu jaoks raske kuhugi kaks tundi sõita. Paljud New Yorgis elavad inimesed kulutavad ringiliikumisele igapäevaselt neli tundi!
Ja lõpetuseks muidugi vaikus. Elan rannarajoonis, mis asub kesklinna lähedal ja ometigi saan ma magada ilma, et peaks kuulma tuletõrjeautode sireene. See on tõeline luksus.
Mis tööd sa igapäevaselt teed? Kas töö leidmine siin oli raske?
Olen sisekujundaja ja esimesed poolteist aastat jätkasin töötamist ühe internetipõhise USA ettevõtte jaoks. Lisaks oli mul hea võimalus olla koostööpartneriks Eesti firmale Occo ja luua nende klientide jaoks sisekujunduslahendusi. Pärast väga konkurentsitihedat keskkonda New Yorgis, kus on arvukalt suurepäraseid talente, on tore tulla riiki, kus koostöö erinevate disainerite vahel on tõesti võimalik. Saime eelmisel suvel lapse ja ma alles hakkan vaikselt töölainele naasma. Üritan jõuda Eesti klientideni, mis ei ole just kõige lihtsam, kuid samas ei ole mul ka kuhugi kiiret.
Kas kõik su kliendid asuvad hetkel Eestis või annad sa veel nõu ka neile, kes elavad välismaal?
Nii ja naa. Mõned minu kliendid USA-st võtad minuga siiani aeg-ajalt ühendust, et nõu küsida. Lisaks otsin kliente ka Eestis.
Kas sa oled Pärnumaal ringi reisinud? Kui jah, siis mis on sinu lemmikkoht, mida soovitad külastada?
Olen Pärnumaal veidi ringi rännanud ja mulle meeldib siinseid paiku ka oma külalistele näidata. Armastan väga soid ja rabasid, kuna sealne maastik meenutab mulle minu kodukohta. Eriti meeldib mulle Soomaa Rahvuspark. Kihnu saar on samuti üks mu lemmikuid.
Mida tahaksid öelda neile, kes on hiljuti välismaalt siia kolinud? Millest soovitaksid end Pärnumaal sisse seades alustada või mida hoopiski vältida?
Vaatamata sellele, et Eestis elades saab hakkama ka ainult inglise keelt osates, soovitan siiski kohaliku keele õppimisega vaeva näha. Eestlased hindavad väga, kui sa selle nimel pingutad, kuid ära sunni ennast eesti keelt kuue kuuga ära õppima, sest muidu tabab sind pettumus – tegemist on väga raske keelega. Riigi poolt pakutakse ka suurepäraseid tasuta keeleõppeprogramme, nii et soovitan lihtsalt kogu õppeprotsessi nautida.
Administratiivse poole pealt on Eestis kanda kinnitada üldjuhul üllatavalt lihtne, kuigi suhtlemisintensiivsus on samuti üllatavalt madal. Seega, kui sa pole kelleltki veel mingit vastust saanud, tähendab see tihtipeale seda, et tegelikult on kõik korras ja asjad liiguvad omasoodu edasi ning jõuavad lõpplahenduseni pigem oodatust varemgi, seega võta lihtsalt rahulikult😊.
Tutvu Aurélie tööga külastades tema kodulehte.