Pärnu üks paganama hea koht, kus hetkel olla

Pärnumaa on koduks paljudele inimestele, kes on siia kolinud välismaalt. Nende lood, miks nad on oma järgmiseks koduks just Pärnu valinud, on erinevad ja väga huvitavad. Need lood annavad hea võimaluse näha Pärnut teise nurga alt.

Miks sa Pärnusse kolisid?

Tulin siia, et osaleda suvises Pärnu mänguarenduse inkubaatori programmis. Pärnus toimetava mänguarendusettevõtte Gamecan tegevjuht Marten Palu küsis minult, kas ma sooviksin arendada nii Pärnu kui ka kogu Eesti mänguarendussektorit ja muidugi olin ma nõus.

Kui lihtne oli siin sisse elada?

Üpris lihtne. Gamecani personalijuht tegeleb uutele töötajatele korterite otsimisega, kuid mina suutsin sobiva korteri leida tänu omaenda kontaktidele. Väljaspool töökeskkonda olen kohtunud Pärnu Rahvusvahelise Maja egiidi all tegutsevate inimestega, kuid minuga sarnaste huvidega inimesi olen leidnud ka läbi sotsiaalmeedia.

Mis tööd sa siin teed?

Tegelesin ühe mängu arendamisega, mida valmistasime Ameerika Ühendriikides asuva kliendi jaoks. Seejärel viidi mind üle Gamedev Estonia organisatsiooni, mille eesmärgiks on panustada kogu Eesti mänguarendussektori rajamisse ja luua seda toetavat keskkonda.

Milline on olukord Eesti mänguarendussektoris üldisemalt?

Ma ütleksin, et nostalgiline ja tuttav. Eesti on täna seisus, kus Soome oli umbes kümme aastat tagasi. Ülikoolides on käivitatud esimesed kraadiõppekavad ja peame ikka veel poliitikuid veenma, et mänguarendus on reaalne tööstusharu ning sellel on suur potentsiaal luua uusi töökohti ja läbi maksutulu elavdada ka kohalikku majandust. Mänguarendusettevõtete loomisele suunatud avalikult rahastatavad toetusmeetmed ei teeks samuti paha. Täpselt sellist rada pidi läks kõik ka Soomes, aga õnneks on Eesti puhul erinevus selles, et siin on juba pragu häid näiteid idufirmadest, kellest on saanud ükssarvikud (väärtus üle miljardi euro) ja innustavad mänguarendusettevõtete edulood naaberriigist Soomest. Seega võib suur arenguhüpe toimuda Eestis väga kiirelt – nii umbes viie aastaga.

Kui palju on rahvusvahelisi mänguarendajaid Pärnus?

Gamecanis töötab neid 13 ja üks on ettevõttes, mille peakontor asub Tartus. Need on need rahvusvahelise taustaga inimesed, keda mina ise tean. Üks kutt plaanib motion capture-laborit filmide ja mängude jaoks, aga tema on eestlane.

Kui suurt potentsiaali sa Pärnus näed?

Koos ranna ja mängude arendusega? Ütleme nii, et ma võiksin praegu Silicon Valley’s olla, aga ma otsustasin olla siin. Gamecan ehitab juba Pärnusse mänguarenduse akadeemiat. Tänu Pärnu mänguarenduse inkubaatorprogrammi ning Gamedev Estonia tegevustele luuakse siia palju uusi firmasid ja töökohti. Lõppude lõpuks tahavad suured stuudiod, et nende harukontorid asuksid hea vaibiga paikades, kus on mänguarendajaid toetav innovatiivne keskkond. Kui Marten Palu visioon ehitada Pärnusse linnaosa 5000 rahvusvahelisele arendajale saab teoks, ja teades tema suutlikust projekte ellu viia, nii ka läheb, annab see ju aimu Pärnu potentsiaalist. Kui siia liita veel Rail Baltic ja Eesti-Soome tunneli projekt, siis on Pärnu üks paganama hea koht, kus hetkel olla.

Millised on sinu lemmikkohad Pärnus?

Pandeemiast tulenevalt ei ole ma veel paljude paikadega tutvuda jõudnud. Mulle meeldib rand, tantsukool Black and Brownie, Forwardspace ja minu kodu. Ootan ka, et Loomelinnak ja Tempel ärkaksid taas ellu ning kuigi ma ei ole kunagi nendes kohtades ise käinud, olen sarnaseid paiku Soomes külastanud ning ootan nende taasavamist Pärnus väga.

Joonas Pylvinen

Mängusektori arendaja

Loe veel lugusid: