Minu jaoks on Pärnumaa olnud alati koduks. Teised kohad ei tulnudki kõne alla.
Olen sündinud Tallinnas, kuid mu vanemad kolisid Pärnusse juba siis, kui olin veel väike. Seepärast on Pärnu minu jaoks olnud koduks sellest ajast, kui mäletan. Pärast keskkooli elasin paar aastat Saksamaal, kus õppisin psühholoogiat, ent koju tagasi tulles oli selge, et mu süda kuulub ikkagi Pärnumaale. Olen ja jään väikelinna tüdrukuks.
Tagasi Pärnusse tulin 2009. aasta kevadel ja olen sellest ajast töötanud põhiliselt psühholoogi ja nõustajana. Kahe aasta pärast asutasin siin koos oma elukaaslasega MTÜ Pesapuu, et aidata inimesi, kes on mingil põhjusel sattunud oma elus ummikusse ning vajavad abi probleemide lahendamisel ja edasiliikumisel.
Töötame igapäevaselt oma ühinguga selle heaks, et Pärnumaa kogukonna liikmed oleksid toimetulevad ning elujõulised. Selle kaudu näeme, milleks on inimesed võimelised siis, kui nad on otsustanud oma elu muutma hakata. Olen äärmiselt tänulik, et mul on au olla nende muutuste tunnistajaks, tänu millele teeme oma meeskonnaga tööd ka meeleldi ja südamega.
Pärnumaa on see koht, kus on koos just kõik need erinevad küljed, mida pean hea elukeskkonna juures tähtsaks: rahulikud elupiirkonnad, mõnus töötamiskeskkond, mis ärgitab ettevõtlikkust, lastele head ja mõnusa suurusega koolid ning lasteaiad – kõik on käe-jala juures. Looduse erinevad palged, hulk ägedaid sündmusi ja meelelahutusvõimalusi.
Pärnumaa on koht, mis sobib hakkajatele ja julgetele inimestele. Siin on palju võimalusi neile, kes soovivad kasvada, areneda ja uusi asju katsetada ning miks mitte ka head raha teenida. Minu jaoks on Pärnumaa olnud alati kodu. Teised kohad ei tulnudki kõne alla.