Näen, et kui ise tahta ja pingutada, siis on siin kõik võimalik
Pärnumaal on noortel päris palju erinevaid võimalusi, mida ka kohaliku omavalitsuse tasemel toetatakse. Uurisime aktiivselt noorelt Karoliine Ausilt, kes nüüd ka ise noorsootöötaja, et mis võimalused noortel siin on ning kuidas ta ise otsustas noorsootööga tegelema hakata.
Mis tööd sa täpsemalt Pärnus teed?
Töötasin kaks aastat MTÜ Pärnu Noorte Vabaajakeskuses, sellest aasta organisatsiooni tegevjuhina. Nüüdseks olen seal jäänud juhatuse esimehe rolli kandma ning uudishimust ja soovist uusi kogemusi saada liikunud uutele seiklustele.
Kui minu põhitöökoht on sellest veebruarist Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse kommunikatsioonispetsialist, siis Pärnu-põhise tööna saan välja tuua külalisõppejõuna tegutsemise Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis, kus panin sotsiaaltöö ja rehabilitatsioonikorralduse tudengitele kokku aine “Sissejuhatus noorsootöösse”, mida sellel kevadel on mul au ka läbi viia. Samuti on mul oma organisatsioon MTÜ Tunne, mille alt viin läbi koolitusi noortele ja noorsootöötajatele üle Eesti.
Kuidas jõudsid selleni, et tahaksid tegeleda noortega?
Olin alates seitsmendast klassist üsna aktiivne noor – alustades õpilasesinduse ridadest ja sealt peagi liikudes Pärnu linna Noortekogusse. Tänu sellele sain lähedalt näha, milline näeb välja huvijuhi ehk koolinoorsootöötaja töö, kuidas linnavalitsuse spetsialistid tegutsevad noorte ja nende teemadega ning kuidas noored üleüldiselt on kogukonda kaasatud. Lõpetades gümnaasiumi proovisin noortevaldkonnast küll eemale nihverdada “tulusamasse” valdkonda, kuid noortega seotud teemad tõmbasid mind nagu magnet enda poole. Nüüd tagantjärgi saan muidugi aru, et mis saab olla tulusam, kui panustada noortesse! Ühtlasi hoiab noorte siirus, ulakus ja loovus ennastki alati noorena!
Nii läksingi õppima noorsootööd Tallinna Ülikooli ning samaaegselt omandasin väga palju teadmisi, vaatenurki ja kogemusi üle Eesti noorsootöötajatega suheldes juurde. Hästi oluline on mitte kaotada reaalsustaju sellest, mis kirjutab õpik ja sellest, mis tegelikult suuremates ja väiksemates paikades Eesti noorsootöös toimub.
Kui head võimalused on noortel ennast Pärnus teostada?
Nii Pärnus kui Pärnumaal on noortele tagatud imelised eneseteostusvõimalused. Kui rääkida linna piires, siis teist aastat järjest eraldab linnavalitsus noortekeskustele noorte omaalgatuste toetust. See tähendab, et kui noorel on idee, mida ta soovib ellu viia, on talle mentoritena olemas noorsootöötajad ja ressursina abiks linna poolt eraldatud toetus. See on küll alles uus ja kanda juurutav süsteem, aga kindlasti üüratu tulevikuga!
Ka maakonna tasandil on nii palju huvitavaid kogemusi, näiteks hiljuti külastasin Tootsi noori, kus aitasin läbi viia noorteorganisatsiooni 4H 24tunnist häkatoni maaelu toetavate ideede genereerimiseks.
Seal kohtusin Hunt Kriimsilma Inga Raudsepaga, keda noored kutsusid hellitavalt tädi Ingaks. Lisaks koolitunnis õpetamisele viib ta Tootsi noortele läbi huviringe ning veab eest kohalikku 4H klubi, kus liikmeid ca 65. Tänu sellistele sädeinimestele (või nagu Järvamaa kogukonna aktivist Arto Saar ütles – lõkkeinimesed, kes hoiavad sooja ja toovad inimesed kokku) püsivad ka omaalgatuse ja eneseteostuse võimalused erinevates piirkondades.
Miks oled enda tuleviku sidunud just Pärnuga?
Pärnumaal on nii imelised inimesed ja mõnus keskkond, et kohe patt on ära minna… Näen, et kui ise tahta ja pingutada, siis on siin kõik võimalik ning kogukond piisavalt väike, et teha koostööd, kuid piisavalt suur, et ellu viia mõjusaid muutuseid!
Mis on sinu lemmikkohad Pärnumaal?
Minu kõige lemmikum koht Pärnumaal on meie pere suvila Eametsas. Aga kui rääkida avalikest kohtadest, siis mulle meeldib avastada kõike, mida niisama ei pruugi leida. Näiteks nautisin väga Lihula mõisa muuseumis kohaliku ajalooga tutvumist, Vana-Pärnu rannaniidul hetke mahavõtmist päikeseloojangu eel, Nigula rabas jalutamist ning ei saa mainimata jätta kõige õdusamat kohta, kus õppida ja tööd teha – Pärnu kolledži raamatukogu.