Pärnusse tagasi tulles võtsin enda üheks eesmärgiks elavdada Pärnu veeelu ja see on meil väga hästi välja tulnud.
Pärnu linna külje all tegutsev Kaluriküla ehk Fishing Village on tuntud paljudele kalastusturistidele Eestist ja kaugemalt. Tegelikult ei pea koha külastamiseks üldsegi kalastushuviline olema, sest sealt leiab muidki tegevusi ja võimalusi. Mõned aastad tagasi valiti koha eestvedaja Jakob Kose Lääne-Eesti aasta turismiarendajaks. Kõige selle taga on tegelikult üks pikk unistus, mida Jakob asus ellu viima, kui ta Pärnusse tagasi kolis.
Elasid pikka aega Tallinnas. Miks sa otsustasid siia tagasi kolida?
Tundsin, et tahan teha sellist tööd, mis oleks ühtlasi ka minu hobi ja teeb mind õnnelikuks. Soovisin viia ellu mõtte, mis oli minu peas terve elu settinud.
Tegelesid Tallinnas ettevõtlusega. Siia tagasi kolides käivitasid tänaseks tuntud Kaluriküla. Kust tuli idee selline omapärane kompleks arendada?
Liigun ajas tagasi, sest see mõte tekkis juba väga ammu. Olin 12, kui toimus Eesti taasiseseisvumine. Minu vanemad alustasid kohe ettevõtlusega, mis oli seotud merenduse ja toitlustusega. Isa oli terve elu olnud meremees ja töötas kunagi Pärnu Kaluris. Nüüd olid tal peale privatiseerimist enda kalalaevad. Kasvasin üles ehitamise ja loomise vaimus ja mõistsin, et soovin olla ettevõtja ning samuti isa jälgedes saada laeva kapteniks.
Peale üheksandat klassi lõpetamist alustasin Tallinnas õpinguid Mereakadeemia Ametikoolis laevajuhiks. Minu esimene merepraktika kalatraaleril viis mind Bornholmi saare lähistele Taani. Isa oli kapten, vend tüürimees ja mina praktikant. Peatuspaigaks oli meil saarel Nexo sadam, kuhu viisime püütud tursasaagid. Mäletan, et tegemist oli väikse ajaloolise ja armsa sadamalinnaga, kus olid mõned ärid, sadamakõrts, muuseum, postkontor, vana smokehouse kalade suitsutamiseks ja väike kalapood otse sadamas.
Olles Pärnus aastaid laste kunstiringis ja kunstikoolis õppinud, oskasin hinnata seda, mida silm siin haaras. Lisaks veel avatud sadam, mida kaunistasid värvikirevad taani kalatraalerid ja muud veesõidukid. Kui laadisime kala laevalt maha, siis tulid tavainimesed ja rääkisid sadamakail juttu. Vene ajal olid enamus sadamad kinnised ja lihtkodanikul sadamakaile asja ei olnud. Samuti puudusid sisuliselt paadid ja kaatrid, mis olid mõeldud lõbusõiduks. Märkasin igal pool Taani lipukesi ning oli näha, et nad armastasid kohta, kus nad elavad. Kogu see maailm oli minu jaoks uus, sest kõik oli paigas.
Kuna meil ei olnud sellel ajal Eestis veel suurt midagi, siis arutasime pidevalt isaga teemadel, mida võiks tulevikus meie teha, et meie riik näeks ka kunagi selline välja. See oli ka koht, kus hakkasid lendama minu esimesed mõtted puhkeküla ja sadama juures. Loomulikult pidi pühkeküla üks osa olema kalastamine, sest see oli meie perele terve elu leiva lauale toonud.
Pidasin Tallinna vanalinnas rahvusrestorani, korraldasin rahvusvahelisi suurkontserte ja erinevaid üritusi. Olin seotud ühe Eesti suurima tantsustuudioga ja tegelesime ehitusmaterjalide maaletoomise ja hulgimüügiga ja see polnud veel kõik. Olin korralik huntkriimsilm, kes toimetas alati mitmel rindel. Koolidest lõpetasin kaks merekooli laevajuhtimise ja EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise erialal, koguaeg tegin tööd ja käisin koolides. Nii läks Tallinnas kokku rohkem kui kakskümmend aastat, kuni ühel hetkel tundsin, et tahan aja maha võtta ja tegeleda oma lapsepõlve unistusega.
Nüüd oli aeg panna õpitu ja kogemused kokku, tulla tagasi koju ja ehitada Fishing Village kaluriküla. Teha päris enda väike külakene, kus saab sõita paadiga, püüda ja süüa kodumaist kala ning tunda ennast hästi. Tagantjärgi vaadates oli kõike seda õpitut ja kogetut tarvis selleks, et luua selline äri nagu Kaluriküla praegu on. Siit vihje noortele, et ükski kool ja kogemus, mille elus saate ei lähe raisku – küll kunagi läheb tarvis ja küll siis saate teada miks, kui õige aeg on käes.
Korraldad kalurikülas erinevaid üritusi nagu kalaturg, vähipidu, jaanipäev. Kuidas kujuneb Kaluriküla suvine programm ning kust saad ideid?
Selle aastased plaanid lähevad plaanipäraselt ja on palju uusi mõtteid. Igal aastal tuleme välja mõne uue ideega nii ka sellel aastal. Lisanduvad uued omapärased tooted ja teenused. Ühe näitena – sellel hooajal hakkab kesklinna ja Kaluriküla vahel sõitma koostöös Pärnu Cruisisega laev. Meie ootame külalisi laevalt enda juurde restorani einestama ja aktiivseid tegevusi nautima. Hiljem viib laev külastajad linna tagasi.
Minu ideed sünnivad reisides ja Pärnust eemal olles. Olen äärmiselt uudishimulik ja proovin iga aasta viibida uutes sihtkohtades. Uued inimesed, uued toidud ja hoopis teine kultuur inspireerib mind ja annab värsket mõttejõudu.
Lisaks üritustele korraldad sa kalastusgiidina kalastusreise. Mis riigist on olnud sinu kõige kaugemad külalised, kellega oled kalal käinud?
Erinevaid rahvuseid ja riike on olnud palju. Üks meeldejäävamaid kalastusreise kaugemate külalistega oli ühe Jaapani perekonnaga. Mind üllatas positiivses mõttes kuidas nad kuulasid tähelepanelikult iga minu sõna ja õpetust mida jagasin, kuidagi harjumatu tunne oli alguses. Pärast aga elasin oma rolli sisse ja oli igati lahe kalapüügipäev. Iga rahvus ja kultuur on omamoodi, neid huvitavad erinevad küsimused. Lisaks kalapüügile pead olema valmis vastama küsimustele ajaloos ja poliitikas näiteks.
Veel üks põnev kogemus, kus korraga viisin kalale rahvusvahelise seltskonna. Mõõtme andis just see, et tegemist oli kalastussektori lipulaeva Norkmark Grupp (eestlastele tuntud Rapala, Sufix, Storm jt. kaubamärgid) Euroopa riikide müügijuhtidega. See päev oli kalastaja unistus, sest saime katsetada uue hooaja tooteid. Pidime korraldama päeva jäädvustamise nii, et uued tooted peale ei jääks, kuna need polnud veel turule tulnud. Väga vinge on võõrustada rahvusvahelist tippmeeskonda kalastuses ja saada sellest hiljem nii positiivset tagasisidet.
Millega sa vabal ajal tegutsed, kui suvine kõrghooaeg läbi?
Vaba aega mul väga ei ole, sest tööd jagub mul alati rohkem, kui mul aega on. Peale kõrghooaja lõppu alustame kohe uue planeerimisega. Olen inimene, kes ei oska niisama olla. Pean koguaeg midagi tegema ja ennast täiendama. Hooajavälisel ajal läbin erinevaid täiendkoolitusi ja loen kirjandust juurde, valdavalt ettevõtluse teemadel. Elukaaslasega meeldib mul käia jooksmas ja sportimas. Talvised varahommikused jooksuringid Pärnu südalinnas on ägedad. Köögis tunnen ma ennast väga hästi, meeldib katsetada uusi roogasid ja koguda mõtteid uueks hooajaks toitlustuse valdkonnas.
Lisaks reisimisele on teine koht, kus ennast laadimas käin – Karepa rannaküla. Minu esivanemate talukoht merekaldal on paik, kus olen veetnud kõik oma suved lapsepõlves. Siit sai alguse minu suur kirg kalastamise vastu. Karepa on koht, kus sulandun loodusega, käin terved päevad jõe- ja meriforelli püüdmas või jalutan lihtsalt rannas. Vahel võin leida ennast seal isegi maalimast või muud kunsti tegemas. Naljatades olen mõelnud, et kunagi lähen Karepale vanaduspõlve veetma ja teen sinna oma ateljee.
Kas Pärnus on sinu arvates piisavalt võimalusi enda vaba aja planeerimiseks?
Ma arvan, et ruumi veel on. Hooajaväliselt on sündmuseid ja kaasakiskuvaid tegevusi vähe. Aga kõik me saame sinna oma panuse anda. Ettevõtjana tunnen ennast kõige rohkem meelelahutajana, panustades omanäolistesse üritustesse. Programmi luues lähtun oma põhilistest fookustest: toiduelamused, looduskeskkond ja veepealne elu. Oleme veepealse elu edendamisele hea hoo sisse andnud ning seisame edaspidi samuti selle eest. On vaieldamatu privileeg asuda jõgede ja mere vahel – nii looduskaunis kohas. Siin Pärnus asub kõik viie minuti kaugusel ja täpselt sama lihtne on minna kalale, ujuma või kasvõi metsa.
Kuidas näed Pärnut lähiaastatel arenemas?
Näen uusi võimalusi Pärnusse saabumiseks. Uued lennuliinid ja Rail Baltica muudavad meie mõttemaailma. Näen suuremat koostööd turismiasjaliste vahel ühise eesmärgi nimel võtta vastu koos uusi külastajaid. Pärnusse tagasi tulles võtsin enda üheks eesmärgiks elavdada Pärnu veeelu ja see on meil väga hästi välja tulnud. Tänaseks oleme Pärnu üks suurim sadam väikelaevadele ja meie slippi kasutavad paljud alused selleks, et suunduda lõbusõidule või kalale. Jätkame kalastus- ja mereteemaliste üritustega, ikka selleks, et Pärnu oleks jõe ja merelinn. Loomulikult ei ole peatunud meie plaanid kalurküla laiendamise osas.
