TUTVU: Pärnumaal on nüüdsest oma kliimakava

Maakonna omavalitsuste ühine soov on astuda edasi samm, millega anda oma panus jätkusuutlikuma ja puhtama elu- ja majanduskeskkonna loomisesse, vähendamaks ebamõistlikku energiakasutust ja emissioonide õhku paiskamist igas eluvaldkonnas, kus inimene tegutseb.

Möödunud aasta oktoobris sai Pärnumaa Omavalitsute Liidu (POL) eestvedamisel alguse Pärnumaa omavalituste ühisprojekt “Pärnumaa kohalike omavalitsuste ühise kliima- ja energiakava koostamine”. Eesmärk oli kaardistada olemasolev olukord Pärnumaale aktuaalsetes energia- ja kliimaga seotud valdkondades ning kavandada vastavad tegevused valdade arengukavadesse. Kuna Pärnu linn on oma asustuse struktuurilt ja tüübilt erinev teistest maakonna omavalitsustest, siis otsustati, et Pärnu linn koostab enda territooriumi osas eraldi kava ning ülejäänu kuue omavalitsuse osas koostatakse ühine maakondlik kliima- ja energiakava, mida juhil POL.

Tartu Regiooni Energiaagentuur ekspertide abi kasutades võeti eesmärgiks selgitada välja:

• Millised kliimariskid mõjutavad Pärnumaa kohalikke omavalitsusi?
• Millised on kohalike omavalitsuste võimalused kliimamuutusi leevendada?

Projekti raames toimus kolm veebiseminari ja üks vaheseminar baasandmetest kokkuvõtete tegemiseks. 7. oktoobril leidis Tõstamaa Meierei restoranis aset Kliimakava lõpuseminar, mis oli ühiseks kokkuvõtete tegemiseks kahe naabri, Pärnumaa ja Läänemaa omavalitsuste osavõtul.

Seminaril osalesid projekti välispartnerid Norrast Vikeni Maavolikogust, kes tutvustasid süsinikuheite vähendamise teekaardi Norra omavalitsustes. Ettekande seadusemuudatustest kliimasihtide toetuseks tegi riigikogu liige ja Anne -Ly Akkermann.

Kohalikul biokütusel, heina- ja hakkpuidul töötavast Lihula katlamajast ning tuule- ja päikeseenergia kasutamisest Lääneranna vallas rääkis valla planeeringute spetsialist Margus Källe.

Praktilistes töötubades juhatas Tartu Regiooni Energiaagentuur esimesed sammud energiakogukondade loomiseks ja õpetas, kuidas korraldada energiajuhtimist ning energiaseiret valdades.

Millised muutused kliimakava valmimise järel Pärnumaa elanikke ees ootavad?

Kliima- ja energiakava valmimise ja avalikustamisega saame kindlasti teadlikkumaks ning jõuame ühtesse infovälja, et mis on tänane tegelik olukord, kus igapäevaselt majandame. Juba lähiaastail saab Pärnumaa põhimõtteliselt tõsta maakasutuslikult ja looduslikult süsiniku sidumist. Alanud on väga suure heitega märgalade taastamine turbamaardlate aladel.

Hajaenergeetika ja omatarbeline energiatootmine peab saama hoo sisse. Vajalik on aidata kaasa energiakogukondade (energiaühistu jt vormid) loomisele, innustades elanikke kohalikule energiatoomisele ning kohapealsele tarbimisele. See eeldab põhjalikku selgitustööd, näidates ühistulise tegutsemise eeliseid ja võimalusi.

Ringmajandus on teema puudutab jõuliselt nii kogukonda, eraettevõtjaid kui vallavalitusi. Valdade poolt kavandatakse nii kiirkompostrite kui tekstiilijäätmete kogumise konteinerite paigaldamist kogumispunkidesse, samuti korduvkasutuspunktide rajamist kasutuskõlbulike asjade kogumiseks koostöös taaskasutuskeskustega.

Keskkonnahoidlike hangete potentsiaal on suuresti kasutamata, selles osas vajavad omavalitsute töötajad koolitusi.

Kes juhib ja kavandab vallas energiakasutust?

Omavalitsuse energiatarbimise kaardistuse käigus selgus, et enamusel valdadel puudub „tööriist“ energiakasutuse analüüsiks. Kliimakava koostamise käigus loodi lihtsad koondtabeli energiatarbimise analüüsimiseks aastate lõikes ja energiajuhtimise süsteemi juurutamiseks.

Juba sügisel lisatakse kliimategevused valdade arengukavadesse. Kliimakava täiendab strateegiliselt praegu uuendatavat Pärnumaa 2035+. Kliimakava dokument asub SIIN.

Maakonna tasandil on Pärnumaa Arenduskeskus selleks üksuseks, kes toetab kliimakava eesmärkide elluviimist. Sellel kevadel sai ametisse võetud rohekobara kogukonnajuht, kes tegeleb sektoriteüleselt erinevate roheteemadega.