Pärnumaa väärikad külastasid Euroopa Komisjoni seminaril Helsingi uut raamatukogu

Oodi – Helsingi uus keskraamatukogu avati Soome Vabariigi 101. aastapäeva eelsel päeval. Külauudiste infoveskil õnnestus raamatukogu 17 250 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga hiigelhoones jalutada täpselt kolm kuud hiljem.

Kõige suurepärasemaks osutunud nimekujund Oodi valiti 2016. aastal läbiviidud nimekonkursil, mis kogus koguni 1600 pakkumist. Giidi küsimisele, mida tähendab ’oodi’, tekkis vastamisel hetkeline segadus. Aga Oodi tähendabki oodi!

98 miljonit eurot maksma läinud hoone ehitas ehitusfirma YIT valmis ALA arhitektide Juho Grönholmi, Antti Nousjoki ja Samuli Woolstoni nägemuse järgi. Rahvusvahelisel konkursil valiti arhitektid 544 töö hulgast. Kuid tähtis on teada sedagi, et oma osa on ka Eesti ettevõtetel. Seinte ja katuse puitelemendid tarnis Saku vallas tegutsev Timbeco Woodhouse OÜ. Klaasfassaadid projekteeris ja paigaldas Windoor AS Sauelt. Umbes 4500 ruutmeetrise mahuga klaasfassaad kujunes ettevõtte möödunud aasta üheks suurprojektiks. Konstruktiivse ning arhitektuurse loomerühma rahvusvahelises seltskonnas töötasid oma valdkondade paremad asjatundjad nii Soomest, Ühendkuningriigist, Taanist kui ka Eestist.
Tänava (Töölönlahdenkatu 4) poolelt sisenedes näeb vasakut kätt põrandani kumerduvat lage. Kumeraid pindasid kohtab nii pea kohal kui ka jalge all veel väga paljudes kohtades liikudes. Esimese asjana jäävad silma üüratult suured klaaspinnad, mis eraldavad hoone siseseid pindasid väljapoole jäävast. Üle väljaku paistab suures plaanis Soome parlamendi hoone, Eduskuntatalo. Kaks vastastikku asetsevat hoonet pidavat sümboliseerima suhet oma kodanike ja valitsuse vahel.

Veidi üllatavalt mõjub esmakülastajatele, et puudub elektrooniline turvakontroll, mis piiraks iga suvalise inimese liikumist suures majas. Pole ka üleriiete jaoks suurt garderoobi. Põrandatel astutakse samaaegselt nii talvistes jalanõudes kui ka sokkides – just nii kuidas keegi ennast mugavamalt tunneb. Raamatukogu on seadnud eesmärgiks teenindada külastajaid seitsmel päeval nädalas varajastest tundidest hilisõhtuni. Aastas oodatakse Oodi 2,5 miljonit külastajat.
Raamatukogus on olemas kino- ja konverentsi saal, koosolemisalad, meediaruumid, vaikusepaigad, kohvikud, näituseruumid, helistuudiod, õppeklassid, lasteala, üüritavad ruumid ja palju muud.
Isetegemisele mõeldud teine korrus jätab petliku mulje nagu polekski tegemist päris raamatukoguga, sest silma hakkavad õmblusmasinad, 3D-printerid, robotid, trellid, kokandusnurgad, töötoad, suured trepid istumiseks jne.

Kolmandal korrusel asuva ülisuure lugemissaali raamatute riiulite vahel kasvab palju elusaid puid, mitte kunsttaimi. Hoone kolmanda korruse tõusva otsa kõrgem üsna kitsas teravnurkne kaldpind ja ilma raamideta avar klaassein tekitavad põranda tipus seistes tunde nagu asuksid pilve äärel. Giidi sõnul tekkivat tunne nagu seisaks Titanicu vööris. All sügavikus asub tänav oma sagimises ja üle selle vastaspoolel kõrgub maja. Tunned, et järgmisel hetkel kaotad tasakaalu…
Korruste vahel liikumiseks saab kasutada eskalaatoreid, lifte ja päris tavalist treppi. Väga põnev on hoone keskosas asuv spiraaltrepp. Trepi mustade piirete väliskülgedele on kirjutatud rohkelt pühendusi kõige erinevamatele isikutele: ehitajatele, armastajatele, vääriti mõistetutele, presidentidele, uuendajatele jne.

Oodi avamine oli lõppenud Soome Vabariigi juubeliaasta kingitus tervele soome rahvale. Avapäeva sõnavõtus võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga, mis peaks olema avatud kõigile turuväljaku või kohtumispaigana, kus lubatud erinevate arvamuste paljusus.

Allikas:

Külauudised
Urmas Saard, Kärt Saard
6. märts 2019
Fotod: Urmas Saard

08. märts 2019

Sarnased uudised