Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatorist maailmaturgudele
Pärnaka loodud lastemood pürib Lõuna-Korea ja USA turule
Sügavpunane samet ja kuldsed narmad. Palju kuldseid narmaid, ka poisslapse jakil. Või hoopis üleni litrikangast püksid. Just selliselt riietab oma esimeses kollektsioonis lapsi Pärnu disainer, kelle tooteid hakatakse loodetavasti tulevikus müüma Eesti asemel hoopis Aasia, Araabia ja USA turul.
“Ükski juhuslik element pole tegelikult juhuslik, moeäri on samasugune täppisteadus nagu iga teinegi ärivaldkond, ainult natuke moodsam ja silmapaistvam,” iseloomustas mullu ettevõtliku pärnaka konkursil teise koha pälvinud Sandra Ojamäe loodud luksuskaubamärgi Apocalypto Kids näo kujunemist tema mentor, paljusid lastemoeloojaid tuntuks teha aidanud Kirsi Altjõe.
Möödunud aastal näitas Ojamäe klassikalises stiilis, võimalikult naturaalsetest kangastest õmmeldud lasterõivaid. Nüüdseks on ideest samaks jäänud vaid asjaolu, et disainer loob endiselt riideid lastele. Täiesti uue suuna ja nime sai Ojamäe kaubamärk aga seepärast, et klassikalises stiilis lasterõivaste tootjaid on turul väga palju.
“Käisime Kirsiga Itaalias lasteriiete messil, kus tegin põhjaliku turuanalüüsi, leidmaks nišš, mis siiani on täitmata,” rääkis Ojamäe. Ta lisas, et Apocalypto Kidsi stiili, kus lastele loodud kehakatteis miksitakse pigem luksuslikke materjale, tänava- ja kõrgmoe elemente, ta Itaalias ei kohanud.
Sellelesamale Firenze minimoe tippsündmusele ehk Pitti Bimbo messile sai kutse Apocalypto Kidski. Altjõe sõnutsi on tegemist väga ihaldatud sündmusega ja ta teab tuntud lastemoemärke, mis on aastaid püüdnud sellele messile pääseda, kuid see pole neil õnnestunud. “Usun, et Sandral on seal head väljavaated silma paista, sest Apocalypto Kids on tõesti omanäoline,” kinnitas lastemoe valdkonda väga hästi tundev mentor.
Sõna apocalypto tuleb kreeka keelest (apokaluptō, toim) ja tähendab nii millegi esiletoomist, paljastamist kui avastamist või avalikustamist. Peamiselt Lõuna-Korea ja Araabia, aga ka USA turgu sihtiv Ojamäe ütleb, et tema loodud rõivad ongi mõeldud eelkõige julgetele lastele, kes tahavad silma paista.
Kauged turud on disainer valinud väga teadlikult. “Aasias on palju Instagrami koolkonda, kus näiteks lastel on oma stiilikontod, mille tarvis spetsiaalselt riideid ostetakse ja lapsi neis siis pildistatakse,” selgitas Ojamäe meile võib-olla veidi võõrast või pillavat kommet. Ta lisas, et näiteks Lõuna-Koreas on levinud pigem väikesed pered ja pisikesed kodud. “Sissetulekud on aga võrreldes Euroopaga suuremad ja seal on kombeks, et nii vanemad kui vanavanemad poputavad oma rahaga neid väheseid lapsi võimalikult palju.”
Mess, kuhu ihkab pääseda iga lastemoedisainer
Itaalias Firenzes toimuv Pitti Bimbo on lastemoeäris aasta tähtsündmus. Kõik, kes vähegi tahavad minide moes kaasa rääkida, tulevad sinna kokku. Kolme päeva jooksul tutvustatakse järgmise aasta kollektsioone, luuakse kontakte ja tehakse turundus- ja müügitööd. Kohal on ostujuhid kogu maailma kaubamajadest, näiteks Harrods, Lafayette, Childrensalon. Võimalused on tohutud, aga konkurents on tihe, sest kohal on peaaegu 500 lastemoemärki, mis kõik tähelepanu otsivad.
Aastaid hoopis maksuametis audiitorina töötanud Ojamäe ütles julget turuvalikut kommenteerides, et tal on alati olnud soov äri ajada. “Mitte alustada oma toodete müügiga Pärnus ja siis liikuda edasi Tallinna, vaid minna kohe Eestist välja, kuna Eesti jääks luksuslikule lastemoebrändile väikeseks,” nentis disainimise soovi kaua endas alla surunud Ojamäe.
“Kuigi töötasin maksu- ja tolliametis, oli mul unistus loomingulisest tööst ja disainimisest. Tegelikult oli mul teismelisena lausa oma välja mõeldud moebränd, millele riideid lõin,” avaldas pärnakas. Raeküla majanduskallakuga keskkooli lõpetamise järel valis ta aga turvalisema eriala, kuna pelgas, et tema joonistamisoskusest disainerikutseks ei piisa. Õnneks tundis ta vanemapuhkusele jäämise järel siiski vajadust oma teismeea unistust täide viia proovida.
Tegelik töö moejooniste kallal on aga hoopis midagi muud kui tütarlapselik unistus pitsivahuliste kleitide joonistamisest salamärkmikku. Juba sel kuul toimuvaks messiks pidi Ojamäe looma 2019/2020 sügistalvise kollektsiooni, ees ootab käesoleva aasta kevadsuvise kollektsiooni tegemine ja kevadkuudel tuleb ette võtta järgmise aasta kevadsuviste rõivaste disainimine.
“Algus ongi hästi koormav, kui korraga tuleb teha mitut kollektsiooni,” märkis Ojamäe rahulikult.
“Mood on keeruline bisnis, sest tegemist on äärmiselt sesoonse äriga: suured moemajad annavad aastas välja kuni kümme kollektsiooni,” kinnitas Altjõe. Tema sõnade kohaselt tähendab see, et moemajad valivad kangaid, kavandavad uusi rõivamudeleid, teevad turundus- ja müügitööd lausa iga kuu. Väikestelt tootjatelt nagu Apocalypto Kids ei nõuta õnneks nii palju kollektsioone. “Aga kaks kuni neli korda aastas peab olema uudiseid, mida oma fännidega jagada, ja see tähendab iga päev metsikut pühendumist.”
Ojamäe kohta jagus mentoril vaid kiidusõnu. “Alustaval ettevõtjal tuleb iga samm erakordse täpsusega planeerida ja Sandra on sellega suurepäraselt toime tulnud,” leidis Altjõe, lisades, et pärnakast lastemoedisaineris on kaks äärmiselt head omadust kokku saanud.
“Ta on erakordselt loominguline ja hea maitsega, samal ajal tavalisele kunstiinimesele mitteomaselt hästi täpne, praktiline ja kohusetundlik. Moemaailma mõistes on Sandra täiesti harukordne miks.” Altjõe sõnutsi mõistab Ojamäe, et eduka kaubamärgi loomiseks ei piisa ainult kirest midagi luua, vaid ennekõike on tarvis keskenduda kliendile, kes toodet tarbima hakkab.
Allikas: Pärnu Postimees, 11. jaanuar 2019, 0:01
Autor: Kadrin Karner
Foto: Mailis Ollino
Uudis avaldati: 17.01.2019