Uudised Pärnu sörgib iga pühapäev

Pärnu sörgib iga pühapäev

Eestis ja tegelikult maailmas on hetkel jooksmine väga populaarne. Alguse on saanud ka erinevas sörgigrupid, mida üle Eesti on täna juba ligi 70. Üks neist tegutseb ka Pärnu linnas. Uurisime eestvedaja Birgit Pihelgaselt, et kuidas Pärnu sörgil läheb ja kust üldse selline idee tekkis.

Kust tekkis idee luua Pärnusse iganädalane sörgigrupp ja kes olid need esimesed julged, kes liitusid?

Minu jaoks ei ole linn ainult hooned, tänavad ja majad – linna loovad eelkõige inimesed ning nendevahelised suhted. Idee tekkis tundest, et Pärnus võiks olla üks lihtne ja vaba koht, kuhu saab tulla jooksma ilma registreerimise, liikmemaksu, treeningplaani või tulemussurveta.

Paljud tahavad liikuda ja uusi inimesi kohata, kuid üksi on vahel raske end liikuma saada. Tahtsime luua midagi, mille sõnum oleks väga lihtne: sa oled oodatud, tule sellisena nagu oled.

Esimesest jooksust kuulsid ka Tallinna sörkide esindajad, kes sõitsid spetsiaalselt Pärnusse, et meile hoogu anda ja koos meiega joosta. Pärast avasörki olin üsna kindel, et teisele jooksule ei tule enam peaaegu kedagi. Stravas oli osalejaks märkinud seitse inimest, kuid kohale tuli uskumatul kombel juba umbes 30 jooksjat. Enamik neist olid pärnakad ja paljud sörgivad meiega tänaseni. Just sel hetkel tekkis tunne, et Pärnus oli sellist kogukonda päriselt vaja.

Lähme pühapäeviti jooksma sõltumata sellest, kas kohale tuleb viis või viiskümmend inimest. Sellest kasvas välja üks meie põhimõtteid: sama aeg ja sama koht – igal pühapäeval kell 10, olenemata ilmast, aastaajast või tujust.

Palju teil täna iga nädal inimesi jooksmas käib ja kuidas nad teist kuulnud on?

Suvel oli igal sörgil üle 50 osaleja. Sügise saabudes on suvepärnakad linnast lahkunud ja grupp on loomulikult veidi väiksemaks muutunud, kuid tavaliselt on meid pühapäeviti kohal 20–35. Enamik inimesi jõuab meieni Instagrami, Facebooki, Strava või sõpradelt kuuldu kaudu. Mõni on märganud linnapildis meie plakatit, teine aga meie n-ö liikuvat reklaami – Pärnu sörgi särgiga jooksjat.

Pärnu sörk üks eestvedajatest Birgit Pihelgas

Kas jooksma võivad tulla kõik?

Jah, absoluutselt kõik. Sörgi uksepakk peabki olema võimalikult madal: osalemine on tasuta, registreeruda pole vaja ja tulema ei pea kellegagi koos. Pole oluline, kui kiire oled, milline on sinu varasem jooksukogemus või milline varustus sul on.
Põhigrupp jookseb kuus kilomeetrit umbes 6.30 min/km tempos. Rahulikum grupp Tigude Mäss läbib viis kilomeetrit umbes 7.30 min/km tempos, kuid tegelik kiirus kujuneb alati osalejate järgi. Meie eesmärk on, et see oleks kõigile jõukohane ning keegi ei peaks kartma, et on tulemiseks liiga aeglane.

Tahame, et inimene tunneks juba saabudes, et teda märgatakse. Lööme patsu, ütleme tere ja püüame mitte jääda üksteisele võõraks. Pärast sörki jooksevad mõned pikemalt edasi, teised jäävad kohvi jooma ja juttu rääkima või minnakse oma teisi pühapäevaseid toimetusi tegema.

Kuidas tekivad marsruudid, mida jooksete?

Igal nädalal vastutab keegi meie tiimist grupi vedamise eest ning marsruudi valik jääb tema teha. Nii ei lange kogu korraldamine ühe inimese õlule ja igal eestvedajal on võimalik tuua sörgipunti natuke oma käekirja. Tänu sellele on marsruudid vaheldusrikkad ja jõuame Pärnut iga nädal veidi erineva nurga alt avastada. Marsruut on alati olemas, kuid säilitame ka natuke kontrollitud kaost – sörk ei pea tunduma liiga ametlik ega viimse detailini ära reguleeritud.

Kas suhtlete teiste linnade sörgigruppide eestvedajatega ka või käite aeg-ajalt üksteisel külas sörkimas?

Jah, suhtleme teiste sörkidega ja vahel satume jooksma ka teistes linnades. Suvel oli väga tore näha Pärnu sörgis nii Kopli, Peetri, Rocca al Mare, Tondi kui ka teiste sörkide liikmeid. Saime koos joosta ja arutada, kuidas teistel tänavatel ja teistes külades sörgikultuuri arendatakse.
Kuigi igal sörgil on oma nägu, ühendab meid sarnane mõtteviis: madal uksepakk, tasuta osalemine, järjepidevus ja soov inimesi päriselt kokku tuua. Samal ajal tahame hoida Pärnu sörgi tugevalt Pärnu nägu ning teha võimalusel koostööd kohalike ettevõtete, organisatsioonide ja kogukonnaalgatustega.

Kas selle ajaga, mil oled gruppi eest vedanud, on juhtunud mõni huvitav sündmus või olukord, mida saad esile tuua?

Oleme selle aja jooksul korraldanud ka erisörke. Üks kõige meeldejäävamaid toimus juulis, kui Pärnus peeti Eesti kergejõustiku meistrivõistlusi. Meil õnnestus oma pühapäevase sörgi ajal Rannastaadionile sisse joosta ja seal ühiselt paar ringi teha.

Paljud meie sörkijad polnud varem kunagi päris staadionirajal jooksnud ning nende jaoks oli see eriline kogemus. Ka võistluse korraldajatel oli hea meel nii suurt ja rõõmsat jooksjate gruppi näha. On tore näha, kuidas sörk ühendab linnas toimuvat ja inimesi, kes muidu võib-olla sellisesse keskkonda ei satuks.

Pärnu Sörk Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel

Kõige ägedam on siiski näha, kuidas võõrastest inimestest on tekkinud üks seltskond. Alguses tullakse võib-olla üksi ja veidi ebalevalt, kuid mõne nädala pärast juba tervitatakse tuttavaid nägusid, lüüakse patsu ning lepitakse kokku järgmisi ühiseid jookse. Inimesed teavad, et igal pühapäeval kell kümme on Pärnus olemas üks koht, kus neid oodatakse.