Kuhu lähed, Pärnumaa?

Meid kõiki huvitab tulevik. Aasta algus on tavapärane kõikvõimalike horoskoopide ja ennustuste koostamise ja uurimise aeg. Paraku ei saa neid võtta surmtõsiselt, vaid lõbusa ajaviitena. Kuigi mingi tõetera on neis kõigis. Hoopis tõsisem on maakonna strateegiline tulevikuvaade, mis kätkeb endas küsimusi nagu: kus me praegu oleme ehk millised on meie tugevused ja nõrkused, milline on meie positsioon Eestis ja rahvusvaheliselt? Kuhu tahame jõuda, milline on meie soovitud tulevikupilt, mida tahame ära teha? Kuidas sinna jõuda – mis takistab meid soovitud tulevikupildini jõudmast, millised probleemid peame selleks lahendama, kes mida ja millal teeb, millised on lähiaastatel meie esimesed sammud?

Eeltoodud küsimustele annab Pärnu maakonna osas vastuse äsja valminud arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ ja selle tegevuskava aastateks 2019-2023(25). Arengustrateegia koostamise algatas Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu läinud aasta 17. aprillil, selle praktiline koostamine delegeeriti Pärnumaa Arenduskeskusele, kes kogu protsessi juhtis. Eelnõu valmis 1. novembriks. Aasta lõpus kiitsid strateegia ja selle tegevuskava heaks kõik Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste volikogud.

Arengustrateegias väljendub omavalitsuste ja nende kaudu kogukonna laiem tahe tagada tulevikus maakonna parem konkurentsivõime läbi nutika ja targa töö ning kiire, tasakaalustatud ja kestliku arengu. Seatud eesmärgid on inimkesksed ja nende elluviimine toob kasu kõigile. Pärnumaa edu sõltub tulevikus keskendumisest maakonna eripärale ja unikaalsusele ning innovatsiooni-valmidusest ja kohanemisvõimest.

Tulenevalt visioonist aastani 2035, Pärnumaa ambitsioonidest ja teemavaldkondade analüüsist on maakonna perspektiivses arengus esile tõstetud neli peamist strateegilist läbimurdesuunda. Nendeks on teadmistepõhine majandus – targad ja tasuvad töökohad, teiseks Pärnu linna ja kogu maakonna tugev eripära – turismi- ja puhkemajandus. Kolmandaks inimvara ja kogukonna elukorraldus – sidus maakond ja neljandaks tehniline taristu ja ühistransport, mis on vajalik eespool toodud kolme suuna edukaks realiseerimiseks. Tuleviku-Pärnumaa teadmistepõhist ja mitmekesist majandust iseloomustab nutikas spetsialiseerumine teadus- ja haridussektori, ettevõtete ja avaliku sektori koostoimes. Maakonna jõukuse aluseks on loodusressursside väärindamine, ettevõtlikud inimesed ja avatus uute ideede kasutamisele. Toimiv regionaalne innovatsioonisüsteem ergutab tulevikus kõrgema lisandväärtusega majandustegevust ja töökohtade teket. Pidevalt uuenevaid ärimudeleid kombineeritakse oskuslikult maakonnaspetsiifiliste ressurssidega. Uute tehnoloogiate tõhus juurutamine tagab ressursimahukuse vähendamise, kapitali- ja teadmusmahuka tootmise osakaalu kasvu ja ekspordimahtude suurenemise. Kaugtöö osatähtsus on tulevikus oluliselt tõusnud. Edukalt toimivad ettevõtluse tugisüsteem, kompetentsikeskused, rahvusvahelised õppekavad ning teadus- ja arendustegevused on kujundanud Pärnumaale tunnustatud teadus- ja õppekeskuse maine. Turismi- ja puhkemajanduse osas on tuleviku-Pärnumaa kestlik, külalislahke ja aastaringi köitev turismisihtkoht. Pärnumaa turismi iseloomustab paindlikkus ja loovus ning teenuste kõrge kvaliteet. Tähtsal kohal on kohalik toit ning kultuur. Pärnumaa elukeskkond on muutunud ahvatlevaks ja siin soovitakse elada, peredel on siin turvaline olla. Kodanikuühiskond on aktiivne ja majanduslikult jätkusuutlik, sidustades avaliku sektori ja erasektori jõupingutused maakonna elukeskkonna kujundamisel ja ahvatlevaks muutmisel. Pärnu on tunnustatud ülikoolilinn ja hariduskeskus. Noored tunnevad ennast kogukonnas vajalikuna. Kultuurielu on mitmekülgne ja baseerub tugevatele traditsioonidele ning pärimusele. Pärnumaa on turvaline, sotsiaalselt hooliv ja inimene on siin väga oluline. Kogu tuleviku-maakonna arengu selgrooks on Rail Balticu kiirraudtee koos reisi- ja kaubajaama ning kohalike peatustega, Via Baltica 1. klassi maantee, rahvusvaheline lennujaam ja Pärnu reisi- ning kaubasadam. Pärnumaa on aegruumiliselt väga hästi ühendatud nii Eesti kui ülejäänud Euroopaga. See kõik on loonud uued kasvueeldused Pärnule kui Eesti ühele olulisemale turismimagnetile ning aitab kaasa innovaatiliste lahenduste rakendamisele majanduses ja ühiskonna arengus. Pärnumaa ühistranspordikeskuse eestvõttel toimib maakonnas Eesti parim ühistranspordikorraldus, mis tagab maakonna hea sidususe.  Kaasajastatud teedevõrk koos Pärnumaale oluliste uute sildadega aitab tasakaalustada arengut. Keskuste ümber on välja arendatud kergliiklusteede võrgustik. Hästi toimib mõistliku hinna ja kättesaadavusega ning vähese keskkonnamõjuga energiavarustus. Kiire internet ja kvaliteetne andmesideühendus on tagatud kõikjal maakonnas. Läbi eesmärgistatud keskkonnainvesteeringute ja vastutustundliku suhtumise kujundamise on inimestele Pärnumaal tagatud puhtam, turvalisem ja looduslikult mitmekesisem elukeskkond. Tuleviku-Pärnumaa on kujunenud kvaliteetse avaliku ruumi tervikliku arendamise eestvedajaks terves riigis ja heaks näiteks Põhjalas. Eelnevat lühidalt kokku võttes – selline võiks olla reaalsetes unistustes tuleviku-Pärnumaa.

Kõrvuti arengustrateegia uuendamisega koostati uus lähiaastate tegevuskava. Selle kaudu viiakse strateegiat ellu. Tegevuskavas kajastuvad tinglikult esmased ja olulisemad sammud kaugemate eesmärkide saavutamiseks, samuti projektide eestvedajad, partnerid ja tinglik elluviimise aeg. Lähiaastate tegevuskava on koostatud aastani 2023 ja seda vaadatakse üle ning täiendatakse igal aastal. Tehnilise taristu puhul pikendati tegevuskava ajahorisonti aastani 2025, mis on põhjendatav objektide suure ettevalmistus- ja investeeringumahuga. Kokkuvõtvalt jõuti läbi analüüside, valikute ja eesmärgistamise olulisemate prioriteetideni või väljakutseteni, mis tuleks Pärnumaal lähiaastatel realiseerida:

  • maakonna identiteedi hoidmine, koostöö ja tugevad omavalitsused;
  • TÜ Pärnu kolledži murranguline arenguhüpe ja kestlikkus; kvaliteetne ja ettevõtjate vajadustele vastav kutse- ja kõrgharidus; konkurentsivõimeline gümnaasiumiharidus ja korrastatud koolivõrk;
  • regionaalset innovatsioonisüsteemi ja ettevõtluse arengut toetava taristu ning tugisüsteemide edasiarendamine;
  • biomajanduse ja taastuvenergeetika kompetentsikeskuse loomine;
  • Rail Balticu rajamine, sh reisi- ja kaubajaam ning kohalikud peatused; Via Baltica väljaehitamine; lennujaama rekonstrueerimine ja turundamine; Pärnu uus sild;
  • Pärnu Haigla konkurentsivõime tõstmine;
  • aastaringne kogupere külastuskeskus;
  • Pärnu kui kunsti- ja loomekeskus.

Arengustrateegia heakskiitmisele järgneb selle elluviimine.  Edu tagavad täpsemad rahastamiskokkulepped omavalitsuste vahel, ühisasutuste ja partnerite eelarvete kujundamine vastavalt kokkulepetele, strateegiaga arvestamine KOV-ide üldplaneeringutes, ettepanekute tegemine ja nendega arvestamine üleriigilistes arengudokumentides, sektorkavades, tulevastes riigieelarve strateegiates, Euroopa Liidu toetusprogrammides ja strateegias „Eesti 2035“

15. jaanuaril sõlmisid kohalike omavalitsuste esindajad koos partneritega ühiskokkuleppe „Pärnumaa 2035+“ strateegia elluviimiseks. Kokkulepe lõpeb lausega: „Meie kaasabil ja meie ühise pingutuse tulemusena on Pärnumaa nii täna kui tulevikus jätkuvalt parim paik eneseteostuseks – elamiseks, õppimiseks, töötamiseks, laste kasvatamiseks ja puhkamiseks“.

See ongi meie kõigi unistuste-Pärnumaa!

 

Heiki Mägi

maakonna arendusjuht, SA Pärnumaa Arenduskeskus

 

08. jaanuar 2019

Sarnased uudised