Indrek Klaassen: kellele ja miks Pärnu lennuvälja vaja on?
Kui nii küsitakse, siis tõenäoliselt ei olda kindlad või kardetakse. Veelgi hullem, kui soovitakse investeeringuks mõeldud vahendeid mujal aukude lappimiseks kasutada. Meie ülesanne siinkohal on selgeid vastuseid anda.
Pärnu lennujaama on vaja rekonstrueerida, et pidurdada Pärnumaa ääremaastumist ja tagada piirkonna konkurentsivõime nii siseriikliku kui Põhja-Euroopa majandusruumis.
Pärnu Lennujaama rekonstrueerimine on Pärnumaa omavalitsuste ja ettevõtjate poolt nimetatud Pärnumaa konkurentsivõime seisukohalt prioriteetseks tegevuseks Pärnumaa Arengustrateegias 2035+ ja selle tegevuskavas. Ning samuti on Lennujaama olemasolu oluline argument Pärnusse investeeringute meelitamisel.
Eriti oluline on lennujaama rekonstrueerimine Pärnumaa turismisektorile, Pärnu lähiregioonide kasv on tänaseks ammendunud, seega on kasvu jätkumiseks ainuvõimalik minna kaugematele turgudele. Ilma lennuühenduseta on see võimatu! Samuti võimaldab kiirem kohalejõudmine müüa teenuseid kõrgema sissetulekuga sihtgruppidele (nt konverentsi- ja golfiturism) ning mis omakorda tõstaks sektori toodetavat lisandväärtust. Arvestades, et turismisektori kuludest 60% moodustavad tööjõukulud ja sektori palgatase on Pärnumaa madalaim, siis võidavad sektori arengust nii tööandjad, töötajad kui kohalikud omavalitsused.
Lennujaama käitamiseks, lennufirmadele ning reisijatele teenuste osutamiseks luuakse uusi ettevõtteid ja töökohti.
Pärnumaale jõudmiseks kulub varasemast oluliselt vähem aega, mis kasvatab siia reisivate inimeste hulka. Nt 17 tunni kombineeritud laeva ja bussireisi asemel on võimalik Stockholmist Pärnusse lennata 1 tunniga; Helsingist 5 tunni asemel 40 minutiga.
Samuti kasvab Pärnumaad elu- ja töökohana eelistavate kõrgema sissetulekutega inimeste hulk, sest siit on võimalik kiire ühendus maailmaga.
Pärnu lennujaama rekonstrueerimise investeering on regionaalinvesteering, mille tasuvust ei saa hinnata otseselt, vaid peab vaatama laiemat mõju kogu piirkonna majandusele. Pärnu Lennujaam kui äriüksus lähiajal isemajandavana toimima kindlasti ei hakka, kuid seda on vaja toetada avaliku rahaga, sest lennujaam omab positiivset mõju kogu piirkonna majandusele.
2 km maantee ja/või raudtee ehitamisega jõuame täpselt 2 km kaugusele, 2 km lennurajasse investeerimisega avaneb meile kogu maailm!
Laiema positiivse mõju kirjeldamiseks/arvutamiseks kasutan Statistikaameti Pärnu maakonna kohta avaldatud ajaloolisi SKT andmeid ning Tallinna Lennujaama AS-i poolt prognoositud Pärnu lennujaama reisijate voogu.
Statistikaameti 2007-2017 andmetel kasvas viimase kümne aasta jooksul Pärnumaa SKT keskmiselt 2% aastas. Teatavasti jäi sellesse perioodi ka majanduslangus, millest saan julguse prognoosida SKT sarnast kasvu ka järgmise 10 aasta jooksul. Rahandusministeeriumi mai kuus avaldatud pikaajalises majandusprognoosis on SKT keskmiseks kasvuks kuni aastani 2026 prognoositud 2,7%. Et Rahandusministeeriumi prognoosid ei arvesta võimaliku majanduslangusega, siis oma rehkenduses hoian konservatiivset joont ja jään ajaloolisele keskmisele ehk 2%-le kindlaks. Niisiis majandus kasvab järgmisel kümnendil keskmiselt 2% aastas.
Tallinna Lennujaama AS on välja töötanud Pärnu lennureisijate arvu prognoosimisel kolm stsenaariumit- madal, keskmine, kõrge, vastavate reisijate arvudega 2026. aastaks 6 451, 30 413 ja 55 296.
Madal stsenaarium tugineb 2012. aasta andmetele, kui Pärnu lennujaama läbis 5600 reisijat. Kui arvestada, et Tartu Lennujaama läbis 2018. aastal 25 849 reisijat, siis julgen uskuda, et Tallinna lennujaama keskmine stsenaarium on Pärnu puhul reaalselt saavutatav. Niisiis arvestame, et 2026. aastal läbib Pärnu lennujaama 30 413 reisijat.
Kui iga reisija läbib lennujaama 2 korda ja jätab oma siinviibimise ajal Pärnumaale keskmiselt 750 eurot, siis positiivne mõju 2026. aastal Pärnumaa majandusele on 11,4 miljonit eurot aastas, mis lisab Pärnumaa SKTle +1% ning lisaks kogu SKT kasvule täiendava kolmandiku. Esimese 7 aasta jooksul on lennureisijate täiendav rahakogus Pärnumaa majandusele 40,5 miljonit eurot ning edasi järgmise 7 aasta jooksul juba 80 miljonit eurot ja rohkem lähtuvalt reisijate arvu kasvust.
Lennujaama ülalpidamiskulud on prognoositud ca 1 miljon eurot aastas. Kulutades esimese 7 aastaga 27 miljonit eurot (rekonstrueerimise investeering 20 milj + 7 milj ülalpidamine) tekitame käibe 40,5 miljonit eurot. Esimese 15 aastaga 35 miljoni euroga aga juba 120,5 miljonit eurot.
Eraldi peab välja ütlema, et ka rekonstrueerimiseks kuluv 20 miljonit eurot elavdab Pärnumaa majandust, andes tööd paljudele ehitusettevõtjatele ja kasvatades lühiajaliselt meie majandust.
Võrdluseks Est-Fori puidurafineerimistehase investeering oli plaanitud 1 miljard eurot, mis kasvataks Eesti SKTd (25,6 miljardit eurot) 1% aastas. MetsäWoodi vineeritehase investeering Pärnumaale oli 55 miljonit eurot ja 2019 prognooskäive 39 miljonit eurot kasvatab Pärnumaa SKTd 3,9% aastas.
Kokkuvõttes on Lennujaama positiivset mõju Pärnumaa arengule raske üle hinnata. Pigem on positiivne mõju ja sünergia paljude eluvaldkondadega veelgi suurem, kui mõelda oskame.
Uudis avaldati: 05.06.2019