Elektrimasinad OÜ ja teadlaste koostöös valmis internetipõhine hooldustegevuse programm

Tööstusettevõtted, olenemata suurusest, teavad väga hästi kui oluline on seadmete hooldus või milline kahju võib tekkida sellest, kui hooldustööde osas kokku hoitakse. Ettevõtete tootmisprotsesse silmas pidades on hooldustööd, eriti ette prognoositavad hooldustööd igati abiks, sest hooldamata varustuse kasutusaeg lüheneb.

Hooldusesse tuleb panustada, see säästab seadmeid ja hoiab kokku kulusid. Nendest põhimõtetest lähtuvalt arendas Elektrimasinad OÜ koos tudengite ja teadlastega välja internetipõhise hooldustegevuste programmi H.E.S., mis on mõeldud ettevõtete seadmepargile.

H.E.S. on uus ja innovaatiline programm, mille abil on ettevõttel mugavam süstematiseerida ja efektiivsemalt planeerida oma seadmepargi hooldustegevusi. Programm on mõeldud väiksema ja keskmise suurusega ettevõtetele, mille seadmepargi suurus umbes 100 ühikut.

„Soov oli luua internetipõhine hooldustegevuste programm, mis aitaks planeerida eriseadmete hooldustöid. Kuigi algne versioon oli meil olemas, vajas see arendustöid programmeerimise vallas. EAS`i soovitusel pöördusime Adapteri poole ning sealt pakutud lahenduse tulemusena tulime turule H.E.S.`ga,“ tutvustas arendustöid Elektrimasina OÜ müügijuht Kalev Lehiste. Tema sõnul on tegemist programmiga, mis pakub lahendusi kliendispetsiifikast lähtuvalt ning struktuurselt.

Adapterisse saadetud päringu peale reageerisid mitmed ülikoolid, kus pakkumiste hulgas olid nii laiaulatuslik teaduslik arendustöö kui lihtsam, reaalselt toimiv lahendus. Valiku tegemisel sai seekord määravaks EASilt saadud innovatsiooniosaku toetus. Innovatsiooniosaku summa oli väike ja sellega suurt teadulikku arendustööd polnud võimalik teha, kuid väike- või keskmise suurusega ettevõtjatele sobilik, et koostöös teadusasustuste ekspertidega välja töötada innovaatiline lahendus seadmete hooldusest tingitud arengutakistuste vältimiseks.

Elektrimasinad OÜ partneriks sai Tallinna Ülikool. „Pakutav valdkond oli meile tuttav ning lähteülesanne arusaadav. Vaatamata sellele arutasime kliendiga läbi kõik ootused ja spetsiifilised väljakutsed. Kliendilt saime ka algse programmijupi ning selle analüüsimisel ja saadud lisainfo tulemusena oli selge, mida tuleb täiendada või muuta,“ selgitas Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudi tarkvaratehnika lektor Jaagup Kippar.

Kuna iga ülikooli jaoks on oluline kaasata tudengid, said üliõpilased õppetöö raames ka praktilisi ülesandeid ning pärast seda oli programm juba programmeerijate laual. Programmi prooviversioon valmis detsembris ja praegu pakub ettevõte seda teenust juba kõigile huvilistele. Hetkel on ettevõtte peamisteks klientideks tööstusettevõtted ja suuremateks hoolduslepingu partneriteks Lõuna-Eesti puiduettevõtted.

On selge, et kõiki tegureid, mis rikete esinemisel rolli mängivad, ei saa ette planeerida. Programmiga töötamine on järjepidev töö. Hooldustööde planeerimine on võimalikult automatiseeritud. „Protsess eeldab süstemaatilist tööd. Hooldustegevuste käigus sisestatakse programmi kõikvõimalikud seiretegevused sh ootamatud rikked ja need saab kategooriate kaupa ära märkida. Hiljem on infopaneelilt näha, mis rikked on seadmega juhtunud ning milliseid muutusi või hooldustöid tuleks varem planeerida,“ täpsustab Lehiste.

Väljatöötatud programm aitab luua ettevõtte seadmepargi puu, kus igale seadmele antakse ID number ja nimetus. Lisaks on igale seadmele loodud oma seadmekaart, kuhu on võimalus kanda ja salvestada seadmega seonduvat olulist infot, planeerida seadmetele erinevaid hooldustegevusi nii infopaneelil kui seadmekaardi hoolduse kuvas. Tegevusi on võimalik jagada ka kategooriatesse. Fikseerida saab monitooringute ja diagnostika tulemusi ning kogu oluline info kandub kohe hooldustegvuste infopaneelile. See annab omakorda võimaluse hilisemaid tegevusi planeerida ning diagnostikatulemuste raporteid luua. Seadmetega seotud infot on võimalik hiljem lihtsas Exceli tabelis analüüsida.

Öelda tuleb kindlasti seda, et kuna antud programm on alles valminud ja hakkab läbima nn reaalset katseaega, kus lisatakse vajalikud parandused ja täiendused. „Üldjoontes ei muuda see antud programmi struktuuri, tegemist on täiendustega. Kui programmi viimistlusperiood on lõppenud ja meil on klientide tagasiside olemas, siis saame hakata mõtlema suurematele edasiarendustele. Elame arenevas ühiskonnas ja kindlasti on tulemas veel uuemaid trende ka selles valdkonnas,“ selgitas tulevikumõtteid Kalev Lehiste.

Lõpptulemusena saavad ettevõtted juba praegu vastu võtta õigeid otsuseid oma seadmepargi hoolduse osas ning vajadusel planeerida sobivate varuosade ostmist.

Elektrimasinad OÜ

• Elektrimasinad OÜ on loodud 2014. aasta juunis
• Elektrimasinad OÜ asub Tartu linnas, Võru 47E. Elektrimasinate hoolduse ja remondiga on samas kohas tegeletud juba alates 1960 aastast
• Internetipõhine Hooldusprogramm Ettevõte Seadmepargile (H.E.S.) programmi loomist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond

Adapter.ee

• adapter.ee ühendab Eesti ettevõtteid ning teadus- ja arendusasutusi. Läbi Adapteri saavad ettevõtjad kiirelt ühendust just neile vajalike teadlaste või muude spetsialistidega, et uute teenuste, toodete väljatöötamiseks või olemasolevate lahenduste täiustamiseks leida teaduspõhiseid lahendusi.
• Võrgustikul on ligipääs enam kui 3500 spetsialistile Eestis, vajaduse korral kaasatakse ka välispartnereid. Oma küsimused saab edastada kodulehel oleva veebivormi kaudu ja võrgustik otsib ise vajalikud kontaktid üles. Vastus küsimustele saadetakse viie tööpäeva jooksul.
• Adapteri asutasid 2016. aastal Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
• Praeguseks on võrgustikuga liitunud veel Tallinna Tehnikakõrgkool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus, Toidu -ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, BioCC ja Estonian Business School.

• Kaja Mõts