Eksperdid: Lasteaedades pakutakse liialt hakkliha, vorsti ja topsijogurtit

Pärnumaa arenduskeskus koos linnavalitsuse haridusosakonnaga kutsus kokku eksperdid, kes uurisid siinsete lasteaialaste toidulauda. Tulemused näitavad, et kohati on lasteaedade menüü ühekülgne. Eeskätt väiksemates lasteaedades minnakse lihtsamat ja odavamat teed ning pakutakse singi asemel võileivale vorsti ja magustoiduks kohukest või topsijogurtit.

Pärnu linna 23 lasteaia kahe nädala menüüd analüüsisid Paikuse lasteaia majandusjuhataja Eiri Silivälja, ­terviseameti vaneminspektor Katrin Tamm ja Pärnumaa kutseharidus­keskuse teenindusõppe kutseõpetaja Ingrid Ploom. Tähelepanu pöörati ­näiteks toiduenergia vastavusele piirnormidele, menüü mitmekesisusele ja kohaliku tooraine kasutamisele.

Pakutava ühekülgsust märkasid eksperdid enim ja seda just keskusest kaugemale jäävates piirkondades. Põhjus võib peituda tooraine kättesaadavuse probleemides ja toitlustajate erinevas ettevalmistuses. Projekti üks eestvedajatest Pärnumaa arenduskeskuse rahvatervise ja turvalisuse spetsialist Merle Einola ja Pärnu linnavalitsuses projekti koordineerinud alushariduse peaspetsialist Marga Napp tõid mõlemad esile, et varasema haldusjaotuse mõistes Pärnu linnas on toimunud lasteaedadele rohkem koolitusi menüüde koostamiseks ja toitumispõhimõtete selgitamiseks. Linnas on tooraine kättesaadavuski parem.

Nõuanded tervise arengu instituudi spetsialistilt Tagli Pitsilt

  • Menüüd mitmekesisemaks.
  • Kolmest toidukorrast üks võiks olla teraviljatoit.
  • Makaronitooteid võimalikult harva ja kui, siis täistera­tooteid.
  • Kasutada rohkem pähkleid-seemneid, kuna need sisaldavad häid rasvu.
  • Eelistada jodeeritud soola.
  • Suurendada puu- ja köögi­viljade koguseid.
  • Võimaluse korral vähendada ja jälgida suhkrute sisaldust.
  • Vähem piimatooteid.

Andmed: Raport “Pärnu linna lasteaedade ­menüüde analüüsimine 2019. aastal”

Einola selgitust mööda peetakse ühekülgsuse all silmas seda, et näiteks hommikusöögiks pakutakse putru ­piimaga, lõunasöögiks piima-klimbisuppi ja õhtuks saiavormi piimaga. “Sellisel juhul on selgelt piim ülekaalus,” märkis Einola. Talle hakkas silma seegi, et kaloraaži arvestatakse küll, nagu seadus ette näeb, kuid kõikide vajalike toitainete lastele pakkumine jääb unarusse. Vähene teadlikkus on selles kindlasti üks mõjutajatest. Kuid seda, kui läbimõeldud on menüüd, mõjutavad veel ajakulu, tööjõupuudus ja rahaline võimekus. “Maapiirkon­dades pakuti magustoiduks rohkem topsijogurtit ja kohukest. Aga seal jõudsime kohe põhjusteni. Hea, et üldse keegi süüa teeb: seal on tööjõupuudus päris suur, kokk ei jõua üksinda kõike teha,” selgitas Einola.

Analüüsi üks eesmärke oli teha eeltööd, et käivitada tarneahel kohaliku põllumajandustoodangu otsetarneks lasteaedade kööki. “Tallinnas on mahetoit juba lasteaedades laual. Arvan, et ka siin pole see võimatu. Lihtsalt kaks poolt on tarvis kokku viia,” sõnas Einola. Lisades, et selleks on plaanis luua infobaas, kuhu koondada koha­like talunike kontaktid, pakutav tooraine ja hinnad.

Kuid kui juba praeguse eelarvega tuleb kokkadel teha mööndusi selles, mis puudutab toidu tervislikkust, siis kohalikku toorainet kasutades võib toidu päevahind tõusta. Lasteaedade keskmine toiduraha päevas on praegu 1,6–1,8 eurot lapse kohta. Mille arvelt lisaraha tuleks?

Napp ei osanud finantspoolt kommenteerida. “Meil pole veel teada kindlaid hindu, pole tehtud arvutusi. Ei saa öelda, kas ja kui palju toidu hind tõuseks,” seletas ta.

“Kui ma möödunud aastal astusin lasteaedade juhatajate ette mõttega, et tahan linna kaasata sellisesse projekti, siis tõusis suur torm. Mugav on ju ­osta hulgilaost, seal tõesti on hinnad odavamad,” nentis Einola. “Aga tuleb selgitada ja põhjendada, miks on tähtis, et meie lapsed saaksid puhast ja värsket toitu.”

“Selge see, et lasteaed praeguse toidurahaga ei ole suuteline ostma “vabapidamisel kanade mune”, aga juurviljad, köögiviljad, sügisel õunad, kevadel rabarberid, eestimaised mustad sõstrad – neid tooteid peaks küll saama osta,” kommenteeris plaani Pärnu Tralli lasteaia majandusjuhataja Aime Bräutigam. Ta toonitas, et on lasteaia valik, kas pakub banaani või Karukäpa talu musti sõstraid.

Projekti tegevus ei ole läbi. Järgmisena on kavas üle vaadata kogu maakonna lasteaedade menüü ja korraldada koolitusi. Näiteks sügisel räägitakse linna lasteaedade õpetajate abidele toidu serveerimisest ja eetikast.

“Meil ei olnudki ammu enam tehtud sellist analüüsi või uuringut. Linnavalitsusel puudus ülevaade, kuidas käib toitlustus liitunud osavaldades. Läheme selle teemaga kindlasti edasi. Aga see on pikk protsess, liigume samm-sammult,” lausus Napp.

Allikas: Pärnu Postimees
Annika Kuusik
13.06.2019
Foto: Mailiis Ollino

 

13. juuni 2019

Sarnased uudised