Anti avalöök Ringmajanduse meistriklassi koolitussarjale, mis annab osalejatele praktilised tööriistad

Teisipäeval, 21.9 anti avalöök Ringmajanduse meistriklassi koolitussarjale, mis annab osalejatele praktilised tööriistad, kuidas tegutseda oma ametis või ettevõttes keskkonnasõbralikumalt.

Seminarile registreerujaid oli kokku ca 40, esindatud on nii avalik sektor, ettevõtjad, haridustöötajad kui teised huvilised, kes rõhutasid, et tulid seminarile vajadusest õppida, kuidas olla oma ettevõtmistes keskkonnasõbralikum, kuidas toota ja tegutseda jätkusuutlikumalt ning soovist saada juurde teadmisi ringmajanduse toimimispõhimõtetest.

Ringmajanduse meistriklassi projektijuht Kaydi Tomson loodab, et koolitus jõuab õigete inimesteni, kes on valmis õpitut oma organisatsioonis ja kogukonnas rakendama. „Meil on vaja inimesi, kes mõistavad ringmajanduse muutuste olulisust. Samal ajal on inimeste tarbimisharjumuste muutmine väga raske ülesanne, sest jätkuvalt on lubatud keskkonnavaenulike toodete tootmine ja nende müümine. Pealegi on reostamine odavam ja mugavam,“ selgitab Tomson seminari vajalikkust.

Tarbimine kasvatab tarbimist

Seminari esimese ettekande tegi Mayri Tiido, ringmajanduse ekspert ja Materjalivoo OÜ asutaja, kes andis ülevaate sellest, kuidas oleme oma tarbimisele keskendunud ühiskonnas ja majandustes jõudnud tänasesse päeva. „Tarbimisbuumi alged ulatuvad Teisele maailmasõjale eelnenud ülemaailmsesse majanduskriisi, kus oli vaja luua töökohti ja selleks kasvatati tarbimist, et toodete järgi oleks vajadus. Sealt edasi tuli juba turundus ja nn moevoolud. Nii olemegi tänaseks olukorras, kus väga paljusid tooteid tuleks justkui igal aastal uuema vastu välja vahetada ja nii kasvatame majandust selleks, et kasvatada majandust,“ rääkis Tiido.

Ringmajandus on aga palju enamat kui pelgalt tootmine või jäätmete sorteerimine, see lähtub küsimustest: miks me midagi teeme, kellele, kuidas, kui palju ressursse selleks läheb, kas ja kui palju mingit toodet on vaja, mis sellest edasi saab jne.

Kokkuvõtvalt ongi ringmajanduse eesmärgiks tekitada erinevaid süsteeme, mis aitavad materjalidel ringluses püsida. See tähendab uute toodete ostmise asemel nende parandamist, laenamist, edasi andmist jne.

Kadri Kalle Teeme Ära SA-st läks aga teemasse sügavamale ja rääkis bioloogilisest ringmajandusest ehk kuidas tagada bioressursside taaskasutus ja ringlussevõtt ning süsteemsest mõtlemisest, mis ongi ringmajanduse alus.

Eeskuju rohevalla praktikast

Kolmanda esinejana jagas oma kogemusi ja Eesti esimese rohevalla edulugu Kairi Niinepuu-Mark, kes on ettevõtja, Lääne-Harju valla projekti algataja ja vabatahtlik. Tema rõhutas kogukonna kaasamise vajadust erinevates algatustes. „Inimene on oma olemuselt egoist ja ta tahab teada, mis tema saab sellest, kui panustab. Ta tahab tulemusi näha kohe,“ märkis ta.

Tänaseks on rohevalla kõige säravam projekt Toiduringluskapid. Maikuus Laulasmaale paigaldatud päikeseenergial toimivale toiduringluskapile lisanduvad oktoobrikuus kapid ka Paldiskisse ja Padisele. Algatuse eesmärgiks on juurutada mõtteviisi, et toit ei ole prügi vaid väärtuslik ressurss.

Kokku toimub kahe kuu jooksul 6 Ringmajanduse meistriklassi seminari, järgmine leiab aset 13. oktoobril.

Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit ja Pärnumaa Arenduskeskus.