Aasta 2035: kolmas sild, tark töö ja kiirrong

Rekonstrueeritud Via Baltica maantee, Pärnus valminud kolmas sild, kunstikeskus, reisi- ja kaubajaam vastse kiirraudtee ääres, toimiv lennujaam, hea haridus ja tark töö – selline tulevik kangastub arengustrateegias “Pärnumaa 2035+”.

Dokumendile on käe alla pannud maakonna linna- ja vallajuhid, aga ka arendus- ja ühistranspordikeskuse, kolledži ja kutsehariduskeskuse, haigla ja kaubandus-tööstuskoja juht. Selles on oma eelistused sõnastanud meie kuus valda, Pärnu kui ainus ametlik linn ja kajastub vaade maakonnale tervikuna.

“Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et pärast maavalitsuste kaotamist on omavalitsuste ülesanne maakonna arengu ühine kavandamine ja selle elluviimise suunamine. Igal maakonnal peab olema arengustrateegia, mis on aluseks omavalitsuste ja koostööpartnerite ühiste investeeringute kavandamisel ja eesmärkide täitmisel,” selgitas SA Pärnumaa Arenduskeskuse maakonna arendusjuht Heiki Mägi. “Esimest korda on meie seitse omavalitsust seda seadusest tulenevalt kavandanud, nad delegeerisid selle töö küll arenduskesku­sele, aga strateegia on omavalitsuste oma.”

Mägi rõhutas, et esimest korda ajaloos läbisid arengustrateegia koostajad ligemale kuu ajaga, 15. novembrist 20. detsembrini volikogud ja see kiideti kõikjal heaks.

“Käisin selle kadalipu läbi ja see oli üsna äge,” leidis Mägi. “Arvan, et see strateegia on tähtis, sest loob uusi võimalusi ja paneb paika teatud raamistiku koostööks ja tulemina teeb meie elu paremaks. Kindlasti ei ole see asi iseeneses, kuigi me ei tea ju keegi, kuidas homme ärgates on, aga oleme mingites asjades kokku leppinud.”

Põhja-Pärnumaa vallavanem Jane Mets nentis, et arenguvaade on pika aja peale, mõjub nagu ilus sinine unistus ja hea, kui sellest poolgi teoks saab.

“Palju hullem, kui meil mingit eesmärki ei oleks, et kuhu riik, maakond ja omavalitsused arenevad. Nimetaksin 2+2realist maanteed, Rail Balticut, mis mõjutavad ju kõiki,” arutles Mets.

Põhja-Pärnumaa on nagu teisedki omavalitsused kirja pannud piirkonna elanikele olulised ettevõtmised. Ligemale 8500 elanikuga vallas on tähtsaim vee- ja kanalisatsioonitaristu rekonstrueerimine alates suurtest küladest nagu Suurejõe, Pärnjõe ja Vihtra ja lõpetades väiksematega, kraanist tuleks puhas joogivesi ja reovesi saaks nõuetekohaselt käideldud.

“Minu suur unistus on, et Vändra gümnaasium ja muusikakool saaksid väga hea õpikeskkonna ja tegutseksid edasi sama katuse all,” rääkis Mets.

Lääneranna vallavolikogu esimees Arno Peksar nentis, et maakonna arengukavades väljenduv unistus on alati suurem kui hilisem reaalsus, sest meie poliitika tingib seda.

“Kui kirjas ei ole, ei taheta kuuldagi võtta,” kostis ta. “Aga oma valla kohta kirjapandust ma ühte kuldset eesmärki nimetada ei oska, sest ääremaana on meil kaks tähtsat asja: kommunikatsioon ja töökohad, mille tagavad korralikud teed ja kiire internet.”

Mägi jutu järgi tuleb järgmisena jõuda eesmärkide täitmiseks vajalike rahastamiskokkulepeteni, seda nii ministeeriumides kui omavalitsuste vahel maakonnas. Siis saab selgemaks, mis järjekorras ja ajaks õnnestub mingid asjad teoks teha.

Näärikuu alguses sõnastas rahandusministeerium maakondade arengu­strateegiate elluviimise toetuste määruse eelnõu. Selles sätestub lisatoetus maakondadele ja paindlikum rahastamine, näiteks hajaasustuse ja kohaliku omaalgatuse programm. Töö eelnõu kallal käib ja loodetavasti jõustub see hiljemalt märtsis.

Riik koostab mitut uut sektorikava, kuna väga paljud riiklikud arengukavad saavad aastaks 2020 ümber. See omakorda tähendab, et maakondades kavandatu peab leidma väljundi üleriigilistes dokumentides. Vastasel juhul võivad seatud sihid olla ületamatud. Riigikantselei ja rahandusministeerumi eestvõttel on alustanud “Eesti 2035+” koostamist. Sinna tervikusse peaksid mahtuma maakondade arengustrateegiad oma tegevus­kavadega.

Maakonna arengustrateegia hakkas juriidiliselt kehtima 1. jaanuarist, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi pidid strateegiad olema maakondades heaks kiidetud 15. jaanuariks.

Pärnu maakonna esindajad kirjutasid just sellel kuupäeval Häädemeeste vallas kokkuleppele kui hea tahte väljendusele alla.

Strateegia täisteksti saab lugeda arenduskeskuse kodulehelt aadressilhttp://arenduskeskus.parnumaa.ee.

Allikas: Pärnu Postimees

25. jaanuar 2019, 0:01

Autor: Silvia Paluoja

Foto: Mailis Ollino

Maakonna tulevikku kujundavale dokumendile panevad käe alla Põhja-Pärnumaa vallavolikogu esimees Ülle Vapper (paremal) ja vallavanem Jane Mets. Nende kõrval on Kristel Ernits omavalitsuste liidust.

25. jaanuar 2019

Sarnased uudised