Pärnu uus ja Eesti kõige pikem sild on valmis

Eesti nüüdsest pikima, 140 meetrise sildeavaga Pärnu uus sild on vastuvõtukomisjoni poolt vastu võetud ja sillale on antud kasutusluba. Nädalavahetusel katsetas Infortari ettevõtete gruppi kuuluv INF Infra uudset valgustuslahendust, silla avamisüritus toimub sel laupäeval.

Kõik sujus plaanipäraselt

“Kõik on sujunud ja läinud plaanipäraselt. Sild saadi valmis lühikeses ajaaknas, elanike igapäevast elu oluliselt häirimata. Kaheaastase ehitusperioodi kestel oleme koostöös ehitajaga teinud projekti realiseerimisel 25 muudatust, mis läksid maksma ligi 900 000 eurot, et saavutada maksimaalselt kvaliteetne tulemus. Kolmkümmend aastat kestnud unistus uuest sillast on täitunud,“ rääkis projekti tellija poolt juhtinud Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.

“Pärnu sild on üks viimaste aastakümnete keerukamaid insenertehnilisi ehitusprojekte Eestis. See on näide uuenduslikust ehitustehnoloogiast, kus sild ehitatakse esmalt kaldal ja seejärel paigaldatakse lõplikku asukohta. Selline lähenemine on keskkonnasäästlik ja võimaldab kahe kalda ühendamist oluliselt kiiremini kui traditsioonilised ehitustehnoloogiad,” lausus Infortari ettevõtete gruppi kuuluv INF Infra OÜ juhatuse esimees Robert Sinikas.

Pärnu silla ehitus algas kaks aastat tagasi suvel, vaiatööd lõppesid sama aasta sügisel ja sillasammaste ehitus möödunud aasta keskel. Pärnu uue silla 140 meetri pikkune ja ligi 950 tonni kaaluv teraskaar asetati jões asuvatele jõesammastele möödunud aasta augustis. Pärnu jõe kaldal kokku pandud kaarsild transporditi iseliikuvate transportööridega sõidusilla peale, võeti konstruktsioon üle pargastele ja sõidutati silla konstruktsioon jõesammaste kohale, kus sild tungraudade abiga oma lõplikule asukohale langetati. Võrkkaarkonstruktsiooni transportimine üle Pärnu jõe kestis sentimeetri haaval neli päeva. Viimase aasta jooksul on toimunud kaarsilla tekiplaadi, pealesõitude ja muude projekti osade ehitus.

Lisaks tänavavalgustusele on sillale paigaldatud silla sambaid, kaari ja sõrestikku valgustav dekoratiivvalgustus. Silla sambaid kaunistavad Nikole Matikaineni ja tema kaaslaste joonistatud lustakad loomad, linnud ja Pärnu tuntud hooned.

Taustast

Pärnu kolmas sild on nüüd Eesti pikima, 140 meetri suuruse sildeavaga sild. See võimaldab jõe laevatatavat osa kasutada takistusteta kogu laiuses. Eelnevalt olid Eesti pikima sildeavaga sillad Rannu-Jõesuu ja Ihaste sild, mõlema silla pikim sildeava on 90 meetrit. Pärnu uue silla sildeava ületab pooleteise kordselt eelnevaid pikima sildeavaga sildasid. Lisaks on Pärnu uus sild ka Baltikumi ja Soome pikim võrkkaarsild.
Silla projekteerisid ja ehitasid investeerimisettevõtte Infortari gruppi kuuluvad inseneri- ja ehitusettevõtted INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus, kellega linnavalitsus sõlmis 26,7 miljoni euro suuruse projekteerimis- ja ehituslepingu.

Kaks silla varasemat ehitushanget, 2021. ja 2022. aastal, luhtusid. Lähtudes eelarvestusbüroo poolt arvestatud arhitektuurikonkursi võidutöö „Luik“ maksumusest 22 miljonit eurot koos käibemaksuga kavandas linnavalitsus esimese konkursi ajal silla maksumuseks 28 ja teisel katsel 40 miljonit eurot. Esimese hanke odavaim pakkumus oli 51, teise hanke odavaim pakkumus 71,4 miljonit eurot.

Pärast kahe hanke luhtumist loobus linnavalitsus arhitektuurivõistluse võidutöö elluviimisest ning kuulutas välja võistleva dialoogi vormis projekteerimis- ja ehitushanke. Sellele esitati viis pakkumust, mille hinnad jäid vahemikku 26,7–62 miljonit eurot ja ehitustähtajad ligi kahest aastast pea kolme ja poole aastani. Hanke võitsid investeerimisettevõtte Infortari gruppi kuuluvad inseneri- ja ehitusettevõtted INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus. Silla ehitamiseks kulus üle 28 miljoni euro, millest 7,8 miljonit saadakse toetust Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest jalg- ja jalgrattateede ehitamiseks.

Fakte silla kohta

• Silla pikkuseks on 263 meetrit, sammaste telgede vahedega 30+140+46,5+46,5 meetrit, laiuseks 19,3 meetrit.
• Veepinnalt on sillatalade maksimaalne kõrgus 8,05 meetrit. Laevatatava osa kõrguseks on 7,1 meetrit kogulaiusega 50 meetrit. Üle 950 tonni kaaluva sillakaare kõrgeim punkt teepinnast on ca 21,2 meetrit. 140 meetrise sillaava alla jääb jõe kõige sügavam osa – kohati kuus meetrit, sammaste asukohas on vett umbes kolme meetri jagu.
• Sild toetub viiele sambale, millest kaks kaldasambad ja kolm jõesambad. Kõige pikema ava pikkuseks on 140 meetrit, mis teeb Pärnu uuest sillast Eesti pikima sildeavaga silla. Lisaks on Pärnu uus sild Baltikumi ja Soome pikim võrkkaarsild.
• Silla kandvateks elementideks on teraskaared, millelt lähtuvad riputid hoiavad üleval piki ja ristaladega seotud komposiittekki. Kaarel ei kasutata võrku ilu pärast, vaid see võimaldab konstruktsioonis tekkivaid jõude paremini jagada. Tänu võrgule on konstruktsioon elegantselt sale.