UURING: Keskkonnasääst on Pärnumaa inimeste ja ettevõtjate igapäevaelu uus normaalsus

Pärnumaa Arenduskeskus korraldas septembrist detsembrini 6 ringmajanduse teemalist seminari, et anda rohkem kui 30 pärnumaalasele põhjalikumad teoreetilised teadmised ringmajandusest ja seda koos arendavate töötubade ning praktiliste näidetega ringmajandust viljelevatelt ettevõtjatelt. Paralleelselt viidi läbi ka küsitlused, et kaardistada üldisemalt nii Pärnumaa elanike kui ettevõtete hoiakuid ringmajanduse ja keskkonnasäästlike käitumisharjumuste suhtes. 

Teadlikkus kasvab

Pärnumaa elanikele suunatud küsitlusest, milles osales 115 Pärnumaa elanikku, alustades võib nentida, et kõige enam valutavad keskkonna ja ringmajanduse teemadel südant naised vanuses 40-49 eluaastat. „Kindlasti on aga mainimist väärt asjaolu, et 92% küsitlusele vastanutest ehk valdav enamus, on teadlikud ringmajanduse olemusest, kus fookuses on võimalikult kaua kestvad tooted/teenused, juba kasutatud materjalide maksimaalne taaskasutus ja vähem jäätmete teket,“ rääkis Pärnumaa Arenduskeskuse projektijuht Kaydi Tomson. Tema sõnul on tegu üha olulisemaks muutuva valdkonnaga ning rõõm on tõdeda, et inimesed soovivad järjest enam ringmajandusest ja keskkonnahoiust teada saada. “Pea pooled küsitlusele vastajad olid huvitatud äsja lõppenud Ringmajanduse meistriklassile sarnase programmi läbimisest, mis on väga hea näitaja ning tõestus teadlikkuse tõstmise vajalikkusest,” kinnitas Tomson.

Muutused algavad meist endist

Tema sõnul teevad rõõmu ka vastajate keskkonnasäästlikud hoiakud: enam kui pooled küsitluses osalenutest leiavad, et nende endi tarbimisharjumused on juba keskkonnahoidlikud; üle poolte eelistavad asjade parandamist uute ostmisele; toetatakse ja oodatakse uute, keskkonnahoidlike tarbimismudelite turule tulekut ning ka oma tarbimisharjumusi ollakse jätkuvalt valmis muutma, et keskkonda enam säästa. “Jäätmete sorteerimine on loomulikult üks oluline osa keskkonnahoiust, kuid samas on ka siin veel arenguruumi küllaga. Näiteks biojäätmeid või pakendeid sorteeritakse oluliselt vähem kui pandipakendeid, ohtlikke jäätmeid või pappi/paberit,” selgitas Tomson.

Uuriti ka seda, mis aitaks inimeste keskkonnaalaseid teadmisi ja hoiakuid ning tarbimisharjumusi muuta. „Inspireerivate inimeste käitumine; nähtav ja tunnetatav mõju inimese enda tehtud valikutest; sotsiaalne surve ja ühiskondlike ootuste muutumine; lihtsad lahendused ja juhised – need on vaid mõned näited tehtud ettepanekutest, mis kõik on teostatavad, kui me otsustame ühiselt keskkonna hoidmise nimel tegutsema hakata,“ võttis Tomson teema kokku.

Ettevõtjad on ringmajanduse võimalustele üha avatumad

Tootmisjääkide vahendamise platvormi Materjalivoog ühe asutajaliikme Laura Truija juhtimisel viis Materjalivoo naiskond samal ajal läbi Pärnumaa ettevõtetes tekkivate tootmisjääkide kaardistuse. Samalaadne kaardistus viidi läbi paar aastat tagasi, mil Materjalivoo platvorm oli alles loomisjärgus ja positiivseid muutusi on tänaseks juba selgelt näha. „Kindlasti olid ettevõtjad nüüd oluliselt avatumad meid vastu võtma ja tootmistes tekkivaid võimalusi tutvustama. Ilmselt on siin oma mõju koroonakriisil, mille tõttu on ettevõtetel tekkinud rohkem tootmisjääke – nendega tuleb nüüd tegeleda ja Materjalivoog pakub selleks lahendusi. Teisalt avaldab ettevõtjate käitumisele kindlasti mõju järjest suurem ühiskondlik surve. Kui keskkonnahoiu teemadega tegeletakse üleilmselt kõige kõrgematel tasemetel, siis ei saa ka Eesti ettevõtjad sellest enam lihtsalt mööda vaadata,“ märkis Truija.

Peamised jäägid, mis ettevõtetes tekivad, on pakendid (jääk tekib sisse ostetud materjalide pakendamisest), jääk tootmisest (materjalijääk otseselt tootmisprotsessist, millest enim levinud on igasugused juurdelõikuste ribad ja ääred ning mille väärindamiseks peab seda üldjuhul ümbertöötama). Kolmandaks on toote materjalijääk ehk ülemäära toodetud või tellitud materjalid (näiteks rullis kangad), mida saab väärindada korduskasutuse kaudu.

Väljakutseid jagub

„Üldiselt võib öelda, et Pärnumaa ettevõtjatel huvi ringmajanduse ja oma jääkide väärindamise vastu on, kuid ideaalsete lahendusteni ja parimate praktikateni on jõudnud vähesed. See võib olla tingitud erinevate ressursside nappusest, aga ka mõttemaailmast, kus ei ole lõplikult veel teadvustatud ettevõtte tegevuse mõju keskkonnale. Samuti ei ole paljud tootjad aru saanud, et nende jäägid võiksid kordus- või taaskasutamiseks väärtuslikud olla,“ rääkis Truija.

Täna jääb tootmistes üle erinevat laadi materjale, millest osade jaoks on aegade jooksul juba väga hea väärindamisviis leitud, näiteks metall. Väga paljude jääkide puhul aga puudub täna hea lahendus nii ettevõtete kui ka jäätmekäitlejate poolt. “Näiteks tekib üle kogu Eesti tekstiiliettevõtetes palju kangarullide sisusid, mis on tugevad ja kvaliteetsed ning suure korduskasutuse potentsiaaliga, aga nii logistika kui ka äriprotsesside tõttu on see potentsiaal kasutamata. Lisaks ei näe selliseid materjale kasulikuna ka jäätmekäitlejad, mistõttu on nende saatus täna ladestamine või põletamine,” tõdes Truija ja lisas, et  siin võib olla oluline mõttekoht nii ettevõtetele kui ka kunstikoolidele, disaineritele, käsitöölistele. “Jääkmaterjale, mida saaks tootmistes ära kasutada, on arvestataval hulgal,” ärgitas ta ettevõtjaid ise erinevate osapooltega koostöökohti otsima.

Kokku kaardistati Pärnumaal 40 tootmisettevõtet ca 3200 töötajaga. Neist 12 mainis, et neil tootmisjääke ei teki või need juba ringlevad: „See on väga hea tulemus ja näitab, et ettevõtted tegelevad tootmisjääkide ringlemisse suunamisega üha enam,“ lõpetab Truija positiivse noodiga.

Vaata uuringu tulemusi.

Kokku toimus käesoleva aasta septembrist detsembrini kuus Ringmajanduse meistriklassi seminari. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit ja Pärnumaa Arenduskeskus.