Sindi kärestiku äärne puhkekompleks ootab uut energiat

1834. aastal ehitati Sindi Vabriku asutaja Johann Christoph Wöhrmanni eestvedamisel esimene Sindi pais. Läbi aastate ehitati seda mitu korda ümber ning 2019. aastaks see lõpuks lammutati ja ehitati asemele Sindi kärestik. Pais lammutati, et parandada jõgede kalarännet.

Kärestik on ainulaadne kogu Baltikumis, kus on ideaalsed võimalused kärestikuaerutamise, süstaslaalomi, freestyle aerutamise ja kanuusõidu harrastamiseks ning rafti-parvega sõiduks.

Kärestiku ääres asub huvitava ajalooga suur puhkekompleks, mida paljud kohalikud mäletavad Sindi forellina.

Kusjuures täna on see kompleks müügis ja ootab uut omanikku.

Uurisime selle omanikult maja ajaloo kohta ning mis võiks kompleksi oodata tulevikus.

Sindi Forelli maja on tuntud oma ajalooga – milline on selle hoone taust ja kuidas on see aja jooksul muutunud? Mis hooned seal täna on ning milleks neid võiks kasutada?

Nõukogude ajal oli samas kohas paljude tiikidega ja hoonetega kalakasvatus, puhkekohta seal siis polnud. Siis hauti seal ka haudemajas marjast kalamaime.

Nõukogudeaegsed kalakasvatustiigid ja -hooned on neil kinnistutel praeguseks kõik lammutatud ning nende asemele on ehitatud uued tiigid ja hooned.

1990-ndatel erastas kinnistud AS Viru Salmo, mis jätkas seal kalakasvatusega, kuid lisas ka õngitsustiigi, kust huvilised said ise raha eest kala püüda, mida siis kohapeal grilliti ja söödi.

2000-ndal aastal ostis need kinnistud meie ettevõtte Raho OÜ (mis tollal kandis nime Articer OÜ). Meie omanduses olles jätkasime esialgu õngitsustiigi teenust. Kinnistute ostu peamine eesmärk oli Sindi hüdroelektrijaama taaskäivitamine, mis aga esialgu ei õnnestunud kohtuvaidluse tõttu paisu vastaskalda otsa ära ostnud AS-ga Maru. Hiljem aga ei saanud paisule hüdroelektrijaama rajada ega taastada ei AS Maru ega meie ettevõte, kuna hüdroelektrijaama pais lammutati riigi poolt ning paisjärv lasti alla.

Kuid jätkasime õngitsus-grillimisteenuse pakkumisega ja kalakasvatusega. Võtsime järk-järgult ette vanemate kalakasvatustiikide ja -hoonete lammutamise ning uue kalaköögi ehitamise, uue peahoone ehitamise (selle keldrisse olid plaanitud kalamaimude kasvatusvannid, teisele korrusele kalarestoran ja kolmandale korrusele majutustoad), saunamaja ehitamise, 4 väikese sisebasseiniga ja kontoriruumidega kalakasvatushoone ehitamise, WC-hoone ehitamise, müügiputkade ja varjualuse ehitamise, suure kalakasvatusbasseini ja väiksema õngitsustiigi ehitamise, need ehitised on kõik valminud või peaaegu valminud.

Oleme kaalunud ka vana hüdroelektrijaama hoone ümberehitamist vaateplatvormiga restoraniks, kuid see idee pole seni veel realiseerunud.

Pärast uute basseinide ehitamist jätkasime esimese 5 aasta jooksul kalakasvatamist ja õngitsus-grillimisteenuse pakkumist. Algul kavandasime veel suurendada kalakasvatusmahtu ca 100 tonnini aastas ja ehitada selleks suure kalakasvatusbasseini kohale halli ning paigaldada sinna veepuhastusseadmed, kuid see plaan jäi teostamata.

Juba aastaid pole me pakkunud enam ka õngitsus-grillimisteenust, kuigi kõik vajalik selle teenuse osutamiseks on olemas. Viimastel aastatel oleme neil kinnistutel pakkunud vaid majutusteenust saunamajas.

Sindi vaikselt kasvav piirkond – millised on piirkonna eelised?

1. Asukoht ja ühendused

• Lähedus Pärnule: Umbes 5-6 km kaugusel Pärnu linnast, mis tähendab kiiret ligipääsu suurele linnale, samas säilitades rahuliku väikelinna õhkkonna.
• Hea transpordiühendus: Mööda Tartu maanteed ja Via Balticat kulgev liiklus võimaldab head ühendust teiste Eesti piirkondadega.

2. Loodus ja keskkond

• Pärnu jõgi: Linn asub jõe ääres, mis loob atraktiivse elukeskkonna ja pakub vaba aja veetmise võimalusi (kalastamine, paadisõit, loodusvaatlused).
• Roheline ja rahulik: Sindi on roheline ja vaikne linn, sobilik peredele ja eakatele.

3. Kogukond ja ajalugu

• Tugev kogukonnavaim: Aktiivne kultuuri- ja spordielu, mitmed seltsid ja üritused (nt Sindi laat, rahvamatkad).
• Rikas tööstusajalugu: Endine tekstiilitööstuse keskus, kus asus Eesti esimene tööstuslik kangavabrik (asutatud 1833).
• Haridus ja noorsootöö: Kool, huvikoolid, noortekeskus – linn panustab noorte arengusse.

4. Elamistingimused

• Taskukohane kinnisvara: Võrreldes Pärnuga või Tallinna lähipiirkondadega on kinnisvarahinnad soodsamad.
• Arenev linnakeskkond: Viimastel aastatel on tehtud investeeringuid infrastruktuuri (nt Sindi paisu lammutamine ja jõe taastamine).

Millise visiooniga investor või ettevõte võiks sellest äripinnast kõige rohkem kasu saada?

Uue ajastus investorid, kes ei käi sissetallatud rada ja kes otsivad “aastaringse äriga“ kinnisvarainvesteeringut. Selle investeeringu tasuvus võiks olla kombinatsioon majutusest, teenindusest ja üritustulust pakkudes midagi igale rahakotile – osaliselt midagi kiiret möödajalutavatele igapäevaturistidele ja osaliselt luua näiteks konverentsi- ja retriidikeskus, mis toetab ettevõtteid, kes otsivad looduslähedast keskkonda koos meeskonnatöö, seikluste ja lõõgastusega.

Kuna Kärestikukeskus on juba piirkonda tulemas, siis tuleb selgelt positsioneerida täiendava väärtusahela lülina – sellisena, mis ei konkureeri, vaid võimendab piirkonna külastajate arvu ja külastusaega.

Puhkekeskuse müügipakkumise leiab SIIT.