Selgusid uued Pärnumaa vapimärgi kandjad

Täna kogunes Pärnumaa Omavalitsuste Liigu üldkogu, kus otsustati Pärnumaa järgmised vapimärgi kandjad (sulgudes vapimärgi number). Vapimärgid antakse üle 23. veebruaril Pärnu Kontserdimajas.

Kalmer Metsaoru (129)

Kalmer on erialase kõrgharidusega spetsialist, kes juhib põllumajanduslikku osaühingut Weiss OÜ, mille maad asuvad mitmes Pärnumaa ja Viljandimaa piirkonnas, andes tööd pea 70-nele töötajale. Juhina kannab ta vastutust ettevõtte üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise ning oma töötajate rahulolu eest. Ta on võtnud oma südameasjaks edendada elu maapiirkonnas ja seda on ta aastakümneid tulemuslikult teinud. Ta on põllumees, kes jonnakalt, raskete aegade kiuste, on Pärnumaal oma asja edukalt ajanud.

Kalmer on ise öelnud, et töö talle meeldib ja töö tuleb muuta hobiks. Asjale tuleb läheneda nii majanduslikust kui ka inimlikust küljest. Ainult nii saab edasi minna. Kalmer on toimetanud oma sõnade järgi ja elanud pidevas edasiliikumises ja arengus. Põllumajandusühistu tegevjuhina ei korralda ta tööd kabinetist laua tagant, vaid osaleb ise tööprotsessis – küll siis traktoriroolis künnipõllul või heinakaarutil. 2019 aastal jõudis lõpuni Vahtra suurfarmi arendamise projekt, mille tulemusena loodi ultramoodne farm, kus on kohti rohkem kui 1000 piimalehmale. Kalmer soovis, et hoone kestaks vähemalt sada aastat ja see ehitati betoonelementidest. Kalmer Metsaoru sõnade kohaselt tuleb kogu aeg ajaga sammu pidada.

Lisaks ettevõtlusele on Kalmer leidnud aega, et seista alates 1991. aastast oma kodukoha arengu eest läbi erinevate volikogude Tahkurannas ja tänases Häädemeeste vallas. Tema rahulik iseloom, tasakaalukus, oskus suhelda inimestega, avar silmaring, sirgjoonelisus, abivalmidus ning tahe mitte paigal püsida vaid edasi areneda, on Kalmerist kujundanud lugupidamist vääriva vallakodaniku.

Margo Orupõld (130)

Margo on 14 aastaga nullist ülesehitanud Eesti ühe arenenuma ja tuntuma naiste tugikeskuse, kes tegutseb igapäevaselt Pärnu- ja Saaremaal ning grupitööga ka Tallinnas. Seda tegevust on käidud Pärnu tugikeskuses õppimas üle Eesti, Soomest, Gruusiast ja Peterburist. Lisaks on ta lähisuhtevägivalla teemadega igapäevaseks eksperdiks ministeeriumidele ja paljudele Riigikogu liikmetele.

2009. aastal avati Margo algatusel Pärnumaal naiste varjupaik. 2016. aastal laiendati tegevust Saare- ja Raplamaale ning Tallinna. MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus on arendatud Eesti parimaks ja laiapõhjalisemaks teenuste (nõustamine, majutus, tugigrupp, loovteraapiad, kampaaniad, avalikud üritused, kunstiprogrammid, infokirjad, jne.) mahu poolest. Hinnatud eksperdi ja koolitajana lähisuhtevägivalla teemadel on ta tihti kutsutud sel teemal rääkima koolides, konverentsidel, töökollektiivides, koolitustel. Ühe esimesena alustati Pärnu tugikeskuses abivajajatele loovteraapiate pakkumist emadele ja lastele, mis samuti tulenes otsest vajadusest ohvreid läbi uuenduslike meetodite aidata. Loovus on see, mis toetab ja aitab
naisi ning nende lapsi keerulistes olukordades toime tulema ning annab enesekindlust enda elu üle vastutuse võtmisel.

Oma algatuste, käitumise ja suhtumisega on Margo muutnud väga paljude inimeste elu ning andnud neile tagasi lootuse ja tuleviku, eneseusu, võimaluse ja jõu elus edasiminekuks. MTÜ Ettevõtlikud Naised Eestimaal (ETNA) juhatuse liikme ja esindajana koolitab ta alates 2013. aastast naisi ettevõtluse teemadel ja juhib krediidiprogrammi ETNA Mikrokrediit. Tegemist on programmiga, aitab maapiirkondades luua juurde töökohti, edendada ettevõtlust ning vähendada seeläbi vaesust ja sotsiaalset tõrjutust maapiirkondades.

Lisaks avalikkuse ja sihtgrupi arengusse panustamisele kirjutab Margo projekte ühenduse liikmete ja meeskonna teadlikkuse tõstmiseks ning ühenduse arendamiseks. Igal aastal tuuakse Pärnusse läbi rahvusvaheliste projektide ligi 50 tuhat eurot.

Valter Parve (131)

Valter Parve on TÜ Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse osakonna õpetaja, aktiivne kodanik, kes räägib avalikult kaasa kogukondlikes küsimustes ning pakub lahendusi, et muuta elukorraldust paremaks. Valter Parve on sotsiaalvaldkonna hing ja süda Pärnumaal.

Valter Parve on olnud alates 1991. aastast tegev sotsiaalvaldkonnas. Oli esimese Eestis avatud laste varjupaiga „Oliver“ esimene juhataja, hiljem Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalameti juhataja ning Pärnu linna sotsiaalsüsteemi väljatöötaja. Sellel perioodil seati sageli Pärnu sotsiaalsüsteemi suureks eeskujuks teistele omavalitsustele. Pikki aastaid vedas Valter Pärnus aktsiooni „Austa nõrgemat“, mille käigus premeeriti vöötrajal jalakäijatele teed andvaid autojuhte. Sajandi algul ei olnud see sugugi kuigi tavaline, et auto ülekäiguraja ees peatus. Tänu sellele aktsioonile muutus tuntavalt Pärnu autojuhtide liikluskultuur. Valter on kirjutanud hulgaliselt arvamuslugusid erinevates väljaannetes, kus jagab muret ühiskonna elukorralduse, sotsiaalprobleemide ning ennekõike laste ja noorte tuleviku pärast. Pikka aega on Valter olnud ka Pärnu linnavolikogu liige ning nii seeläbi kui ka aktiivse vabatahtlikuna panustanud oma kodulinna ja kodumaakonna arengusse. Hetkel jätkab õpetajana Pärnu kolledžis ning vabal ajal keerutab vinüülplaate erinevatel üritustel.

Kristel Ernits (132)

Kristel Ernits on Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL) sekretärina töötanud üle 20 aasta, olles tõeline omavalitsuste koostöövedur, ühismälu kandja ja väärtuslik raudvara. Ta on paljude algatuste initsiaator ja elluviija, olles samas väga töökas, korrektne ja vastutustundlik. Kristel on pidanud oma tegevuses väga tähtsaks kogu maakonna identiteeti ja ajaloolist järjepidevust. Pärast Pärnu Maavalitsuse likvideerimist toodi tema initsiatiivil olulisemad funktsioonid üle Pärnumaa Omavalitsuste Liitu, et tagada järjepidevus. Alates Pärnumaa Vapimärgi üleandmise traditsioonist,  parimate õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate väljaselgitamisest maakonna kaunimate kodude hindamiseni ja esiletoomiseni.

Samas on Kristel Ernits tuntavalt panustanud maakonna tuleviku kujundamisse. Ta on strateegia „Pärnumaa 2035+“ uuendamise töörühma liige ja vedanud teemajuhina tulemuslikult strateegia kõige olulisemat tuumvaldkonda: „Inimvara ja kogukonna elukorraldus – sidus maakond“. See on kõige tähtsam, samas kõige keerulisem teema. Kristel kaasas töösse POL-i erinevaid komisjone, eksperte ja asjatundjaid ning valminud tegevuskava aastateks 2022-2027 on igati eeskujulik.