Ringmajanduse meistriklass: Mida saame meie kodanikuna teha?

Ringmajanduse meistriklassi seminarid lähevad järjest praktilisemaks, jagades kogemuslugusid ja nõuandeid keskkonnasäästlikumaks toimetamiseks. Neljandas seminaris keskenduti kodaniku vaatele ehk mida saab igaüks meist teha üksikisikuna, et ringmajandusse panustada.

Esimese esinejana rääkis Ökoküla Väike Jalajälg kogukonna aednik Liina Järviste toidust ringmajanduse kontekstis. Täna on kulutused toidule keskmiselt 10% leibkonna kogukuludest, kuid lähiaastatel võib see tõusta isegi kuni 50%ni. Miks? „Järjest enam sagenevad ekstreemsed ilmastikuolud üle maailma, kaasa arvatud Eestis. Toimub väga kiiresti muldade vaesumine ja suurt osa maailmast ähvardab veepuudus. Lisaks mõjutab toidu hinda energia ja muude sisendite (väetised) kallinemine. Me ei seisa silmitsi mitte kliimuutuste või soojenemisega, meil on käsil kliimakatastroof. Seega tulevikuvaade ei ole väga positiivne. Maailmas visatakse ära 1,3 miljardit tonni toitu aastas ja statistika järgi tekib sisuliselt pool sellest just kodumajapidamistes, näiteks kaubanduses ainult 20% või toitlustusettevõtetes ainult 6%,“ rääkis Liina.

Mida me saame sellises olukorras teha? Peame vähendama oma energiatarbimist. Peame tootma vähem toitu ja tekitama nn toiduahela. Esmajärgus on tähtis inimeste toitmine ja toidu ümberjagamine inimestele (toidupangad, kogukonna toidukapid jne.), siis loomade toitmine (toidujäägid), kui ka see pole võimalik, siis biokemikaalide tootmine, siis jäätmete põletamine ja kõige viimane on ladestamine. „Seda hierarhiat tuleks meeles pidada nii ühiskondlikul kui üksikisiku tasandil,“ rõhutas ta.

Liina sõnul saab igaüks kodanikuna avaldada survet poliitika muudatusteks. „Kohalikul tasandil on täiesti võimalik avaldada mõju poliitikutele, et nad looksid meetmed, kuidas vähendada toituraiskamist kohalikes koolides ja poodides, kuidas toetada kogukondlikke toidu ümberjagamise süsteeme ja kogukonna aedade tekkimist, kuidas toetada kohalikke koole, lasteaedu, hooldekodusid ja muid asutusi, et nende tarbimises oleks suurem osakaal kohalikul ja mahetoodangul,“ lisas ta ja tõdes, et päriselulahendused võivad siiski olla hoopis komplekssemad kui algselt tahaks uskuda.

Minimalism kui elustiil

Minimalismist rääkis investor ja minimalist Liisi Kirch.

Liisi jõudis minimalismini 2018. aastal peale silmaoperatsiooni, kui ta sai aja veetmiseks ainult podcast´e kuulata. „Sain sealt palju mõtteid, kuid praktilist infot, mida mina oleks tahtnud saada, mina sealt ei leidnud. See viiski selleni, et panin meie pere kogemused, mõtted ja arutelud kirja raamatusse „Minimalism“. Olen enda jaoks defineerinud minimalismi järgmiselt, et see on elu vähemate asjadega kui sul vaja läheb. Mingit osa asjadest läheb ikkagi vaja, näiteks ma ei kujuta ette elu ilma hambaharjata. Aga laiemalt tähendab minimalism ka seda, et vähendaksime näiteks suhtlemist, mis ei ole meile vajalik. Lihtne on öelda, et viska oma kodust välja see kraam, mida sa ei kasuta. Aga kui lähed teemasse sügavuti ja vaatad üle, mida sa teed oma ajaga, oma päevaga? Kas kõik need tegevused annavad sulle lisaväärtust? Kas sa oled seeläbi parem pereliige, kodanik, ettevõtja, töötaja? Ilmselt kõik tahaks oma ellu rohkem aega, ruumi, raha, paremaid suhteid, energiat. See võiks olla hea elu alus,“ rääkis Liisi ja jagas nõuandeid, millest alustada ja kuidas minimalismile üle minna.

Jäätmeteta elu võimalikkusest

Blogi suletudring.ee eestvedaja ja jäätmeteta elustiili viljeleja Liisa Aavik tegi aastal 2017 eksperimendi – kas ta saab nädal aega hakkama pakendivaba ostlemisega? Toona oli pakendivaba poodlemise kogukond väike ja pakenditeta kauba ostmise võimalused samuti kesised. „Hakkasin oma teekonda jagama Instagramis ja sain iga päev küsimusi, et kuidas sa seda teed ja kas sa sellest oled kuulnud jne. Sellest kasvas blogi suletudring.ee, 2019 tõlkisin Bea Johnsoni raamatu eesti keelde jäätmeteta eluviisi kohta ja täna tegelen ringmajanduse uurimisega, rohemüksamise ja tarbijate käitumispsühholoogiaga,“ tutvustas Liisa, kes alustas samuti kõige lihtsamatest asjadest, nagu juurviljade panek kaasasolnud kilekotti, ostis turult lahtist kohupiima ja hapukoort jne. Samas sai ta sel teekonnal mitu õpitundi. Näiteks, kui tahad olla keskkonnasäästlik, investeeri kvaliteeti, sest vastasel korral ostad ühte ja sama toodet uuesti ja uuesti.

Jäätmeteta eluviisi puhul kehtivad järgmised reeglid: keeldu sellest, mida sa ei vaja, kärbi oma vajadusi, korduskasuta, käitle ja komposti. „Just sellises järjekorras tulekski neid reegleid järgida,“ ärgitas Liisa jäätmevaba elustiili viljelema.

Kas sina tead, mis on kapselgarderoobi plussid või kas interneti ülekasutamisest tuleks keskkonnasõbralikuma elustiili nimel loobuda? Tasub selle peale mõelda!

Paranduskelder loob võimaluse anda asjadele uus elu

Neljanda seminaripäeva lõpetas meeleolukas virtuaaltuur Paranduskeldris, mille viis läbi avatud töökoja üks asutajatest, Jiri Krejci.

„3D printimine, õmblusmasin, erinevad saed – Paranduskelder on nagu tavalise Eesti mehe garaaži- või kuurinurk, kus on kõik ja mitte midagi,“ tutvustas Jiri ja märkis, et lisaks on Paranduskeldril suur, kõikide võimalustega köök, mis on eraldi väärtuseks näiteks kogukonnaüritustel või ruume rentides.

Kui igapäevaselt toimetab Paranduskelder nii, et liikmed saavad kasutada ruume avatud töökojana, siis MTÜ mõte on laiem. Paranduskelder kui selline sai loodud sel lihtsalt põhjusel, et täna on soodsam osta uus asi, kui lasta see parandada või parandada ise ja siin juba midagi ei klapi. „Enamus tavatarbijatest juba arvestavadki selle reaalsusega, et parandamine on kallim kui uue ostmine. Parandamine on keeruline ja seega ongi lihtsam, kergem ja mugavam soetada uus. Sellega kaasneb ka teatav hind keskkonnale, kuid selle peale väga ei mõelda, see on justkui laen tulevikust,“ rääkis Jiri.

Niisiis – Paranduskelder on avatud töökoda Tartus, kus iga liige saab 20 euro eest aastas kasutada kõiki töökoja ruume ja tööriistu, et midagi parandada või anda asjadele uus elu ja nii tegutseda keskkonnasäästlikumalt.

Kokku toimub oktoobris-detsembris 6 Ringmajanduse meistriklassi seminari, järgmine leiab aset 24. novembril ja lõpuseminar toimub 1. detsembril.

Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit ja Pärnumaa Arenduskeskus.