Pärnumaa noored arutasid, kuidas kaasata eakaaslasi oma kodukohta panustama

Pärnumaa Arenduskeskuse eestvedamisel toimus 8.-9. novembril sündmus“Stardime!”, kus osales kokku 18 noort üle kogu Pärnumaa. Ürituse eesmärk oli taaskäivitada noortekogu, selgitada selle roll ja ülesanded Pärnumaal ning motiveerida noori aktiivsemalt osalema otsustusprotsessides. Üritus on üks osa SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali projektist, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja siseministeeriumi programmist “Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine läbi laste ja noorte aktiivsuse kasvatamise”.

Noortekogu taasloomine on vajalik

Osalejad leidsid ühiselt, et maakondliku noortekogu taasloomine on vajalik. „Ma isiklikult leian, et maakondliku noortekogu olemasolu on üks võtmepunkt, kuidas noortevolikogude töö kvaliteeti tõsta ning sellega muuta noori veelgi aktiivsemaks”, kommenteeris Karl-Martin Leppnurm, kes on mitmeid aastaid olnud Pärnu linna noortekogu liige. Noorte arvates avaneks noortekogu kaudu võimalus luua ühine võrgustik. Selline koostöövorm annaks osaluskogudele platvormi, kus nad saaksid regulaarselt kohtuda, jagada oma kogemusi ja otsida lahendusi ühiselt tõstatatud küsimustele. Lisaks sellele võiks noortekogu kaudu korraldada spetsiaalseid koolituspäevi, mis aitaksid arendada noorte teadmisi ja oskusi, et nad saaksid oma kogukondi veelgi paremini esindada ja toetada.

Kaasata võiks õpilasesindusi

Maakondlik noortekogu võiks kaaluda ka õpilasesinduste kaasamist oma tegevusse. See võimaldaks õpilastel piirkonna tasandil üksteisega ühendust võtta ja inspireerivaid ideid vahetada. Näiteks Tori valla Noortevolikogu on juba korraldanud õpilasesindustele inspiratsioonipäevi, kus esindused saavad omavahel mõtteid jagada ja üksteist motiveerida – selliseid ettevõtmisi võiks laiendada maakonna tasandile, et pakkuda veelgi suuremat tuge ja innustust.

Lisaks noortekogu funktsioonile mõtiskleti pikemalt kaasamise, osaluse ja kommunikatsiooni teemadel. Sindi Gümnaasiumis õppiv Gerda Anufrieva meenutas, mis talle aruteludes eriti kõnekalt esile jäi: “Mind kõnetas see,  miks noored, kes on 16-aastased, ei saa valida, kuna kuueteistkümneaastased on ka juba põhimõtteliselt täiskasvanud ja neil on mõtlemine olemas, et valida. Kuueteistkümneaastane peaks saama valida, kes tema vallas juhib või kes seda riiki juhib.”

Peamine probleem on julgus

Põhja-Pärnumaal noortekomisjonis tegutsev Anita-Ly Laan tõi välja peamised teemapunktid, mis igas ringis esile tulid: “Noorte kaasamise koha pealt tuli aruteludes välja, et peamiseks probleemiks on julgus. Kas siis noored ei julge ise täiskasvanute juurde minna või vastupidi.” Lahenduseks toodi välja näiteks avatud uste päev, kus mõlemad osapooled saavad näha teise töid ja tegemisi. Anita-Ly lisas, et üheks murekohaks noorte seas on nii bussiliiklus kui üritused noortele.

Noorte arvates võiks olla tihedam bussiliiklus just linnast välja, et peale koolipäeva oleks aega tegeleda ka huvidega ning veeta aega sõpradega. Samuti võiks olla rohkem noortele mõeldud üritusi – just selliseid, mis oleks vanemale sihtgrupile noortest. Aruteludes tuli välja, et info liikumise juures on olulised tutvused. “Suurt rolli mängivad selles koolide huvijuhid, õpetajad ja noorsootöötajad. Kõige efektiivsem noorte jaoks ongi just isiklikult üritusele kutsumine,” täiendas Anita-Ly.

Oluline on bränd

Arutelude, lõbusate tutvumismängude ja saunaõhtu vahele mahtus ka kaks koolitust. Esimese koolituse viis läbi Jasmiin Üpraus – pärnakast mitmekordne maailmameister jetispordis. “Jasmiini koolitus oli inspireeriv,” kiitis Tori valla noortekogu liige Markus Dreimann, “ta rääkis kuidas kõik on bränd ja mina ise olen kõige tähtsam.” Jasmiin kõneles enda kolmest erinevast brändist – esimene oli ta sportlik bränd, teine tema kui turundustreeneri bränd ja kolmas tema isiklik. “Jasmiin aitas meil oma brändi ja slogani üle mõtiskleda ja seda luua. Jasmiin rääkis väga mõjusalt, ta oskas noortega suhelda ja neid kaasata. Ta aitas leida sõnu iseenda kohta, mida sa ei oleks ise kunagi kasutanud,” võttis Markus koolituse kokku.

Teise koolituse viis läbi Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluse arendusjuht Teele Tõnisson, kes on samuti Pärnumaalt (täpsemalt Tõstamaalt). Selle sisu avas lähemalt värske Pärnu linna noortevolikogu liige Romet Sosaar: “Teelega koos mõtestasime oma arusaama osalusest: kuidas kooli, kodukoha, maakonna, riiklikul ja maailma tasandil noored oma panuse saaksid anda.” Arutati ka seda, millised on viisid, kuidas inimesteni info viia või kuidas inimestelt probleemide lahendamiseks hoopis infot saada. “Teele andis meile inspiratsiooni ja mõtteid, millised meie maakondliku noortekogu esimesed sammud saaksid olla, kui hakkame maakonda puudutavaid probleeme arutama või nähtavaks tegema,” lisas Romet.

Taaskohtutakse detsembris

Järgmise sammuna kohtuvad Pärnumaa noored taas detsembris, et täpsustada noortekogu rolli ja visiooni. Selleks kasutatakse teenusedisaini meetodeid, mis aitavad luua noortekogu tegevusi vastavalt sihtrühma tegelikele vajadustele ja ootustele. Teenusedisain hõlmab mitmeid mängulisi ja praktilisi tööriistu, mis võimaldavad osalejatel panna end teiste noorte kingadesse, mõista nende igapäevaelu muresid ja ootusi ning tuua esile lahendusi, mis tõepoolest noortele korda lähevad. See lähenemine aitab luua noortekogu, mis mitte ainult ei esinda, vaid ka päriselt toetab kohalikke noori ja nende huve. Oodatud on ka need noored, kes avaüritusel osaleda ei saanud, aga siiski soovivad oma mõtete ja jõuga panustada.