Pärnumaa 100 000 - kas pöörame või laseme minna?

Eile toimus ESTONIA Resort Hotel & Spa konverentsikeskuses suur pööripäeva pöördekonverents Pärnumaa 100 000. Konverentsi läbivaks teemaks oli see, et kuidas suudetakse Pärnumaal senine suund ümber pöörata ning panna maakonna rahvastik kasvama.

Kogu konverents ise oli algusest peale pööratud tagurpidi, kus kohe alguses jagati kõik osalejad kolme gruppi ning arutleti kolmel teemal:

• Elu sadamas pärast kiirteid.
• Innovatsiooni tulevikuplatvorm.
• Miks olla, tulla ja jääda.

Seejärel tehti aruteludest ülevaade ning oma sõna ütlesid sekka ka valdkonnaga tegelevad eksperdid. Kõikidest aruteludest käis läbi Rail Baltic, mis muudab kogu piirkonda selle kümnendi lõpus täielikult. See tähendab, et piirkonda suureneb märgatavalt huvi nii investeeringute kui elukohtade osas.

Transiidi- ja majandusekspert Raivo Vare tõi välja erinevaid näiteid, kuidas elu on maailmas koondunud heade ühenduste ümber. Kõige ilmekam näide oli Venemaa raudteevõrk ja selle kõrval paiknev rahvastikuasetus. Ka Pärnu linn on tekkinud tänu sellele, et siin on Pärnu laht ja jõe suue.

Geomeedia ekspert Rivo Noorkõiv tõi välja huvitava fakti, et täna ei ole enamuste Pärnumaa omavalitsuste arengudokumentides Rail Balticu tulekuga palju arvestatud, veel vähem oli raudtee tulekust juttu uutes koalitsioonilepingutes.

Tallinna Ülikooli professor ja majandusteadlane Erik Terk tõi välja mõtte, et Rail Balticu kaubajaam koostoimes lennujaama, sadama ja maanteeühendustega tekitab Pärnul võimaluse tõusta Eesti oluliste logistiliste keskuste hulka. See stimuleerib erinevate äriteenuste osutajate firmade paiknemist Pärnusse, kus on hinnatud töökohad. Juba täna tuleks mõelda Papiniidu City kujunemise peale, kuhu võiksid koonduda rahvusvahelised ärid.

Maakonna turundusjuht Hando Murumägi rääkis enda ettekandes sellest, et Pärnumaa 100 000 eesmärgi täitmiseks ei saa üle ega ümber ka siin elavatest välismaalastest, keda 2020. seisuga on Pärnumaal natuke üle 3400. Kusjuures kasv aastaga oli ligi 10%. On tõenäoline, et tulevikus töötab Pärnus nii teeninduses ja tootmises senisest rohkem välismaalasi. Oluline on küsida endalt – et kas me oleme selleks valmis?

Värskelt valminud KOBARa uuringut tutvustas Cumulus Consultingu ekspert Mihkel Laan. KOBARa nimi tuleneb kolme organisatsiooni koondumisest ühe katuse alla: Pärnu kolledž + Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator + Pärnumaa Arenduskeskus. Tegemist on Pärnumaa ettevõtjate, ettevõtluse tugistruktuuride ja haridusasutuste ettevõtlusalase koostööplatvormiga, mille eesmärgiks on ühiselt lahendada ettevõtluse kasvuks ja piikonna arenguks tarvilikke väljakutsed. Ehk oluline platvorm, et siinseid ettevõtjaid rohkem teadusega ühendada. Mihkel tõi oma ettekandes välja, et oluline on paika panna tänased suuremad valdkonnad millega KOBARas tegeletakse ning millised on valdkonnaülesed arendusküsimused tulevikuks. Oluline on püsiv koostöö ettevõtjate vahel.

Kõige olulisem mõte, mis konverentsi üleselt jäi kõlama, on see, et Rail Baltic on tulemas ja oluline on maakondlikult selle tulekuks valmistuda. Ja seda mitte ainult aruteludes vaid juba konkreetsetes tegudes.

Konverentsil osalesid Pärnumaa omavalitsuste juhid, ettevõtjad ning erinevate arendusorganisatsioonide töötajad üle Eesti. Pilte näeb allolevast galeriist.

Üritust korraldasid Pärnumaa Omavalituste Liit, Pärnumaa Arenduskeskus ja Europe Direct Pärnumaa infopunkt.