Pärnu kolledž hakkab õpetama uudse Šveitsi mudeli järgi

Haridus- ja Teadusministeerium kinnitas TÜ Pärnu kolledži taotluse hakata ka Eestis pakkuma Šveitsis, Saksamaal ja mujal Lääne-Euroopas levinud kutse- ja kõrgharidust ühendavat õppevormi, mis säästab õppijate aega ja riigi raha.

Pärnu kolledž ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus käivitavad koos ettevõtjatega haridusmudeli, kus tõendatud turismialase töökogemusega inimestel on võimalik kahe ja poole aastaga omandada nii kutse- kui kõrgharidus, jätkates samal ajal töötamist. „Kutse- ja kõrghariduses on sama ala õppekavades tihti ühisosa, mille oleme kokku liitnud ja arvestame ka töökogemust õppe osana. Kokku säästab õppija ligi kaks aastat õppeaega ning riik vastavalt raha, sest inimestele ei õpetata, mida nad juba teavad, ega samu asju eri koolides topelt,” selgitas Pärnu kolledži kaasprofessor Anne Roosipõld.

Novembris valitsuse kinnitatud Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 näeb ette õppijakesksust ning sujuvat ja paindlikku liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. „See programm on selle suuna esimene konkreetne lahendus, mis ületab kutse- ja kõrghariduse piire, et õppija saaks täpselt tööturul oodatud hariduse,” selgitas Roosipõld.

Alustatakse Pärnu Kutsehariduskeskuses

Esmalt läbib õppija Pärnu Kutsehariduskeskuses ühe aastaga juhtimisalase kutseõppe, misjärel omandab tavapärasest kiiremini Pärnu kolledžis turismi- ja hotellivõtluse rakendusõppekava. „Õppija jaoks on see üks sujuv kogemus, õppejõud liiguvad koolide vahel ja juba esimesel aastal algavad ka kõrghariduse õppeained. Eestis esmakordne on see, et koos praktiliste tööoskustega omandatakse ka kõrghariduse tuum ehk teadustöö meetodid, infopädevus, uuringu läbiviimise ja andmeanalüüsi oskused,” selgitas Roosipõld.

Pärnu kolledži õppejõu sõnul sündis selline tervik tööandjate tellimusel. „Ettevõtjad ütlesid, et vaja on inimesi, kellel on valdkonna käsitööoskused ja ka praktiline eesliinitöö kogemus, aga kes on selle baasilt õppinud lisaks juhtimist, turundust ja teenusedisaini. Umbes aasta tagasi istusime tööandjatega maha ja tänaseks on lahendus valmis,” selgitas Roosipõld.

Roosipõllu kinnitusel on selline mudel end tõestanud ja Lääne-Euroopas laialt kasutusel. „Kutse- ja kõrghariduse selline integreerimine on tavaline nii Šveitsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias kui Taanis. Näiteks prantslased ei tee keskkoolijärgsel kutseõppel ja kõrgharidusel üldse vahet. Trend on selgelt sinnapoole, et kõrgharidus muutub praktilisemaks ja kutsehariduse erialad keerukamaks ning selline integratsioon on aina rohkem reegel kui erand,” ütles õppejõud.

Roosipõllu sõnul algab uudse mudeli järgi õpe järgmisel õppeaastal ja vastu võetakse kuni 15 õppijat. „Usun, et meie pilootprojekt innustab sellist õppevormi rakendama ka teistes valdkondades, näiteks tehnikaerialadel või infotehnoloogias,” ütles Pärnu kolledži kaasprofessor.