Liivi pärandi päev Pärnumaal

Esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, mis sel aastal langeb 24. märtsile, tähistatakse taas piirkondades, kus liivlased kunagi elasid, esmakordselt liivi pärandi päeva.

Selle raames heisatakse Liivi lipud Häädemeestel Teenuskeskuse, Treimanis Rahvamaja õuel  ja Iklas vanal piiril. Liputseremoonia on suurepärane märk liivi traditsioonide hoidmisest ja edasiviimisest.

Liivi lippude heiskamine:

• Häädemeestel kell 9.00
• Treimanis kell 10.00
• Iklas / Ainažis piiril  kell 12.00

Iklas toimub ka liivi lindude äratamise rituaal. Pärast lipu heiskamist kohtutakse Ainaži Kultuurimajas, kus on võimalik kuulda ja esitada liiviteemalisi kõnesid ja sõnavõtte.

Liivlastest

Liivlased on Läti jaoks ainulaadse väärtusega: nad on teine põlisrahvas ja ammused elanikud, kes on säilitanud oma keelelise ja kultuurilise eripära tänaseni. Liivi pärand aga ulatub oluliselt sügavamale ja on oluliselt laiem: liivlased, kelle asualad on kunagi katnud ligi kolmandiku Läti alast, on aastatuhandete jooksul andnud olulise panuse läti keele, Läti rahva, selle identiteedi, Läti riigi ja selle sümbolite kujunemisse.

Liivi juured on sügaval üle terve Läti ja eriti neis piirkondades, kus liivlased kunagi elasid. Seda on näha keeles, eriti läti keele liivi murdes, kohanimedes, linnamägedes, pühakohtades ja kommetes.

Liivi pärandi päeva sümboolseks eesmärgiks on mälestada ja austada liivi juuri Läti piirkondades. Sel päeval kutsume üles heiskama liivi rohe-valge-sinised lipud ja kasutama neid värve piirkondade tähtsates paikades, eriti liivlastega seotud paikades. Samuti kutsume osa saama liivi lindude äratamise rituaalist, mille juured ulatuvad kaugesse minevikku ja mida sel aastal viiakse läbi mitmel pool Lätis.

Lindude äratamine on ammune traditsioon, mis iseloomustab just liivlasi. See on seotud läänemeresoome – liivlaste, eestlaste, soomlaste, karjalaste ja teiste – müütilise ettekujutusega maailma tekkimise kohta veelinnu munast. Seetõttu on linnusümboleid kasutatud ehetes, näiteks on laialt tuntud niinimetatud „liivi linnud“ ehk ripatsid, mida arheoloogid on leidnud paikadest, kus liivlased kunagi elasid. Linde on kujutatud ka kaljujoonistel Karjalas, Soomes ja mujal.

Lindude äratamine, millega liivlased tähistavad aasta algust ja kõige elusa ärkamist, on selle ammuse müüdi kaja. Komme on tekkinud uskumusest, et rändlinnud ei lenda sügisel ära, vaid veedavad talve mere, jõe, järve põhjas või kaldal ning kevadel tuleb need taas äratada.

Kutsume igaüht osalema liivi pärandi päeva üritustel ja andma meile teada paikadest, kus on kavas linde äratada või mida on kavas liivi värvidega ehtida, et võiksime lisada need ürituste kaardile.

Rohkem infot siit.