Miniettevõtjateks loetakse 7.–9. klassi ja miniminiettevõtjateks 5.–6. klassi õpilasi. Pärnumaa arenduskeskuse projektijuht Viivika Vilja seletas, et õpilasfirmasid teevad juba gümnasistid. “Ürituse eesmärk on tunnustada ettevõtlikke noori ja näidata nii neile endale kui laiemale avalikkusele, kui ägedad on Pärnumaa õpilased,” tutvustas Vilja festivali.

Noortel ettevõtjatel oli võimalik tutvustada oma toodet või teenust nii lühikese ettekandega laval kui müügiletil žüriile ja kaasosalistele demonstreerides. “Jumalast äge! Mõni idee lõi täiesti pahviks,” kommenteeris žürii liige ja CCCP Põgenemistubade asutaja Artur Kreitsberg, kes samuti kunagi Kristi Suppi käe all õpilasfirma lõi.

Enim jäid Kreitsbergile silma Pärnu Ülejõe põhikooli tüdrukute kampsunitest kotid. “Kui veel tõsisemalt kätte võtta, võiks sellest küll asja saada,” leidis Kreitsberg. Tema meelest ei olegi nii oluline, kas idee on välja mõelnud noored ise või leidnud internetist. Peamine, et nad on selle ellu viinud.

Minifirma T-kott loonud tüdrukud jutustasid, et idee sündis neil äkki. Nende seljakottide võlu seisneb selles, et pole tarvis kampsunit lõhkuda ega totaalselt kinni õmmelda, vaid trukkide ja nööride abil saab seda nii koti kui pusana edasi kasutada.

Veel võis festivalil näha galaktikumi, mis pistetud purki ja seejärel kaela riputatud, lettidelt leidis maitsvaid vahvleid ja pirukaid, mänguasju, kuuseehteid, kaarte ja prosse ning väga palju muudki.

Rahva lemmiku tiitli võitis Tammsaare kooli õpilaste miniminifirma Pehme Lõngakera, kes valmistab mänguloomi. Samuti leidis žürii, et nemad tutvustasid oma toodet kõige paremini. Toodet ja meeskonnatööd arvestades valisid hindajad parimaks T-koti, väljapaneku kategoorias pälvis esikoha minifirma Ära Laku Panni, kus Ülejõe põhikooli õpilased võinuge teevad. Parim müügistrateegia on minifirmal Universum Purgis.

Festival on osa palju suuremast projektist, mis sai algust mullu sügisel. “Tõime noored kokku ideid genereerima ja ettevõtlusnädalal esitasid nad juba esimesi mõtteid oma mentoritele,” jutustas Vilja projektist. Töö jätkus koolides, kus õpilased õpetajate juhendamisel oma äriideid ellu hakkasid viima.

Detsembris said mini- ja -miniminifirmad esimese võimaluse osaleda selleteemalistel laatadel, lähikuudel on tulekul üle-eestilised konkursid. “Mõtlesime, et meil oleks tarvis enda maakonnaski võistlust, kus noored saavad üles astuda,” rääkis Vilja, avaldades lootust, et festival saab traditsiooniks saab.