Rahvusvaheline toiduinnovatsioonialane virtuaalne häkaton

Alternatiivsed valguallikad ja funktsionaalne toit

Kas innovatsioon, jätkusuutlikkus ja funktsionaalne toit panevad su südame kiiremini põksuma? Kas tahad saada uusi teadmisi ja teha rahvusvahelist koostööd? Siis liitu meiega!

 Food Hack by Biobord on virtuaalne 24-tunnine digitaalne innovatsioonivõistlus, mille korraldab Interregi Läänemere regiooni ConnectedbyBiobord projekt koos rahvusvahelise ekspertide ja häkkerite meeskonnaga. ConnectedbyBiobordi projekti eesmärk on arendada Läänemere piirkonnas riikidevahelist koostööd biomajanduse valdkonnas tegutsejatele uute turuvõimaluste leidmiseks.

Toiduinnovatsioonialase virtuaalse häkatoni fookusteemaks on „Alternatiivsed valgud ja funktsionaalne toit“. Oleme ühisloomeks kokku kogunud viis elulist väljakutset, millega toiduinnovatsiooni alal tegutsevad ettevõtted Läänemere regioonis sageli kokku puutuvad. Kindlasti leiad nende seast lausa mitu, mis sind kõnetavad!

Biobordi toiduhäkaton on avatud innovatsiooni meetodil toimuv sündmus, mille keskmes on ühine ideeloome, teadmiste saamine ja üksteiselt õppimine. Seega – oma ärisaladusi jagama ei pea, sest häkatonil sündinud ideed ja lahendused on kõigile kasutamiseks, et osalejad saaksid neid edaspidi kas koostöös või eraldi edasi arendada ja ellu rakendada!

Kas tahaksid Food Hackil häkkerina osaleda?

Virtuaalsel häkatonil osaledes saad koos meeskonnaliikmetega ajusid ragistada just sind köitva väljakutse kallal, toeks kogenud mentorid ja abiks uusimad teadusuuringud. Ja seda kõike avatud innovatsiooni vaimus! Osalejad jagatakse meeskondadesse vastavalt sellele, milline väljakutse neid kõige rohkem huvitab, väljakutsete kirjeldused leiad altpoolt. Häkkerina saad osa kogu programmist, mis hõlmab nii inspiratsiooniloenguid, kohtumisi valdkondlike ekspertidega ja osalemist avatud innovatsioonivõistlusel.

Programm kestab neljapäeva, 11. märtsi hommikust kuni reede, 12. märtsi pärastlõunani. Täpsem ajakava saadetakse registreerunud häkkeritele koos lisateabega veebruari lõpus. Biobordi pakutava Food Hacki võitnud meeskond pääseb edasi teise innovatsioonivooru ja saab võimaluse oma väljakutsetest sündinud ideed või lahendust kuu aja pärast uute ekspertide toel veelgi edasi arendada. Kõik osalejad lahkuvad häkatonilt rahvusvaheliste kontaktide ja uute teadmistega ning miks mitte ka arenguhüppeks vajalike koostööpartnerite ja innovaatiliste lahendustega!

11.-12. märtsil toimuval TASUTA virtuaalsel häkatonil osalemiseks pane end kindlasti enne 21. veebruari kirja SIIN:

Kui teie ettevõttest on osalejaid mitu, siis palume neil kõigil eraldi registreeruda. Rahvusvaheline häkaton toimub Zoom-keskkonnas ja töökeeleks on inglise keel.

Kui toiduinnovatsiooni teema ja pakutav programm sind väga kõnetab, aga häkkerina osaleda ei ole sul võimalik, saad inspireerivate esinejate ja valdkondlike ekspertide ettekandeid siiski kuulata, kui registreerid end SIIN.

Info häkatoni ja väljakutsete kohta inglise keeles on leitav SIIT.

Eestikeelne kokkuvõte häkatonil lahendamisele tulevate väljakutsete kohta:

Meie toidusüsteem seisab tänapäeval silmitsi paljude väljakutsetega, sealhulgas looduslike ressursside pideva vähenemisega ning samaaegse võitlusega nälja- ja rasvumisprobleemide vastu. Niisugused keerulised probleemid eeldavad toidusüsteemi kõikidelt osapooltelt hädavajalikke samme liikumaks säästvama arengu suunas ja häkatonil otsimegi vastust küsimusele: kuidas saavad toiduettevõtted sellele kaasa aidata?

Et olla edukad alternatiivsete valkude või funktsionaalse toiduga seotud uute toodete väljatöötamisel ja nende turule toomisel, jõudes algsest ideest lõpptoote turustamiseni ning seda sageli piiratud ressursside tingimustes, on oluline teha koostööd ja osaleda rahvusvahelistes võrgustikes.

Nii tehniliste teadmiste kui turunduskommunikatsiooniga seotud loominguliste ideede vahetamine on tulevase edu jaoks ülioluline. Kõiki allpool loetletud väljakutseid võib käsitleda arutelude lähtepunktidena selle üle, kuidas ühiste probleemide, takistuste ja võimaluste osas koostööd teha ning kuidas üksteise teadmistest ja kogemustest kasu saada.

Alltoodud väljakutsete kirjelduste põhjal vali palun välja sind huvitavad 3 peamist väljakutset. Eelistuste järjestuse saad kirja panna registreerimisvormi täitmisel.

1. Kuidas jagada ja vahetada infot olemasolevate kompetentside ja kogemuste kohta?

Ravimtaimede ja seente komponente kasutatakse koostisosadena erinevate kääritatud toodete tootmisel. Ettevõtted töötavad pidevalt välja uusi linnasepõhiseid kääritatud jooke, kuhu on lisatud taimsete ja seente baasil valminud bioaktiivseid ühendeid, eesmärgiga tõhustada seeläbi erinevaid toiteväärtuslikke, energiataset tõstvaid ja tervist turgutavaid omadusi. Bioaktiivsed ühendid ekstraheeritakse taimedest ja seentest ning väljakutse seisneb nende ühendite toiteväärtuse säilitamises ja ühtaegu selliste maitseomadustega toodete loomises, mis on tarbijatele vastuvõetavad ja meelepärased. See nõuab tehnilist oskusteavet – teadmisi, mida mitmed ettevõtted saaksid omavahel jagada.

Väljakutse: kuidas saaksid erinevad huvigrupid, kes tegelevad sarnaste väljakutsetega, loovalt ja konstruktiivselt jagada omavahel teadmisi ja kompetentse? Kuidas infojagamise kanalid tänasel päeval välja näevad ja kuidas saaksime neid parandada? Kuidas saaksime tõhustada juurdepääsu protsesside ja tehnoloogiaga seotud oskusteabele? Täna ja tulevikus?

2. Uute ja erinevate strateegiate leidmine tervisliku ja toitainerikka toidu turustamiseks

Ettevõtted, mis tegelevad taimsete valkude, funktsionaalsete koostisosade ja uudsete toiduallikate juurutamisega seotud toiduinnovatsiooniga, seisavad silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega, kuidas muuta nišitooted tarbijatele atraktiivsemaks ja taskukohasemaks ning sellega seonduvalt kasvatada tootmismahtusid. Need väljakutsed hõlmavad sügavuti mõistmist, mida kliendid taimsete toodete ja funktsionaalse toidu osas tegelikult ootavad, milline on koostisosade ja tootmisprotsesside mõju toote mikrostruktuurile ja tekstuurile, kuidas tõestada väiteid, mis rõhutavad nende toodete tervislikkust ja toiteväärtuslikkust, aga ka seda, kuidas kasvatada tarbijate valmisolekut alternatiivsete valguallikate tarbimise kaudu anda oma panus tuleviku jätkusuutlikumaks muutmisse.

Tänapäeval eeldab edukas turundustegevus oma niši leidmist ja tegutsemist viisil, kus mittetraditsiooniliste toidutootjate hääl teistest eristuks ning oleks suuteline muutusi esile kutsuma. Kuna suuremal osal väike- ja mikroettevõtetel või alustavatel ettevõtetel võib mis tahes turule, olgu siis tegemist massi- või nišituruga, olla keeruline siseneda ja seal kasumlikult tegutseda, peavad need ettevõtted oma valitud turgude leidmiseks, arendamiseks ja seal edukalt toimimiseks olema innovaatilised ja leidlikud.

Väljakutse: milliseid turundusstrateegiaid, sh. nügimisturundust, saab kasutada tervislikumate ja toiteväärtuslikumate uuenduslike toiduainete tarbimise suurendamiseks? Kuidas suunata toiduvalikuid, mis on kasulikud, atraktiivsed ja taskukohased ning seega planeedi, ettevõtete ja üksikisikute jaoks jätkusuutlikumad? Millised tehnilised lahendused aitaksid tervisliku toiduvaliku eelistamist tagant tõugata.

3. Hoiakute ja suhtumise muutmine taimsetesse/alternatiivsetesse valguallikatesse

Uute taimsete toodete väljatöötamine võib olla väikeettevõtetele üsna keeruline, kuna maitse, tekstuuri, toitainete ja välimuse osas vastastikku toetavate koostisosade leidmiseks tuleb teha palju uuringuid ja katseid. Taimsete/alternatiivsete valkude tootearenduse eesmärk on sageli toota toite, mille puhul kasutatakse kirjeldust “liha asemel” või “lihaga samaväärne”, kuid ei senine tootearendus ega nende toodete turustamine ole osutunud eriti edukaks.

Taimset ja alternatiivset valku sisaldavaid tooteid võiks selle asemel käsitleda pigem eraldi toidugrupina, millel on omaenda iseloomulikud funktsioonid. Need tooted on sageli tugevalt töödeldud ja sisaldavad palju lisatoiduaineid, et muuta need lihasarnasteks või tarbijatele paremini äratuntavaks. Toidutootjate ja tarbijate poolse nõudluse huvides on välja töötada vähem töödeldud toiduaineid ja kasutada X asemel pigem kohalikku päritolu koostisosi (X = kookosõli, suhkur, glükoosisiirup ja invertsuhkrulahus vms).

Alternatiivsete valguallikatega seonduv innovatsioon on seni keskendunud lihatarbijate eeldatavatele eelistustele – kuid üleminek liha söömiselt alternatiivsete valguallikate tarbimisele on oluliselt raskem siis, kui neid tooteid nähakse kunstlike ja intensiivselt töödeldutena.

Väljakutse: milliseid strateegiaid saaksime rakendada, et toote struktuuri muutmise asemel muuta hoopis meie arusaama taimsetest valkudest, nähes neis mõne konkreetse toidu (vorst, hamburger vms) otsese alternatiivi asemel hoopis iseseisvat valguallikat? Kuidas me neid tooteid nimetaksime ja kuidas neid turustataks?

4. Suhtumise muutmine putukatest saadud valkudesse ja putukate kasutamisse toiduks.

Putukaid on juba mitmeid aastaid peetud tulevase, jätkusuutliku toidutarbimise oluliseks osaks ja alternatiivsete valguallikate seas tõsiseks kandidaadiks. Läänemere-äärsetes riikides kehtivad erinevad määrused ja seadused putukate kasutamiseks inimtoiduna, millest tulenevalt on meie regioonis ka putukate kui valguallika kasutamisega seotud arengud üsna erinevad. Mõnes riigis on ainus viis putukate inimtoiduna kasutamiseks müüa neid tervena, sest nende lõhustamine puhtaks valguks ei ole lubatud. Hoolimata ettevõtete ulatuslikest jõupingutustest töödelda putukaid inimtoiduna kasutamiseks, seisavad nad eespool mainitud juriidiliste ja kultuuriliste piirangute ning avalikule vastuseisu tõttu ühiselt silmitsi suurte väljakutsetega, mis ei ole neil lasknud oma toodetega kommertsturule jõuda.

Üldsuse poolt aktsepteeritavate uute toitude väljatöötamiseks on seni uuritud erinevaid küpsetusmeetodeid ja retsepte. Protsessile ja tekstuurile keskendumise asemel on nüüd aga aeg uurida, kuidas kontekst ja kultuur võivad mõjutada seda, kuidas me putukaid toiduna tajume.

Väljakutse: mis juhtuks, kui asetaksime putukatoidu erinevasse konteksti (keskkond, traditsioon või kultuur)? Kuidas kujundada putukatoidukogemust uute turusegmentide ligimeelitamiseks? Milliseid turundus-strateegiaid võiks kaaluda putukatoidu-kogemuse kujundamiseks? Millises kontekstis, traditsioonide või kultuuri osana võiks putukad toiduks sobida?

5. Uute valguallikate uurimine

Valgurikkaid kaunvilju, näiteks ube ja herneid ning nende kõrvalvooge, kasutatakse uute valgurikaste toodete väljatöötamisel. Praegu tegelevad ettevõtted küll kaunviljade töötlemisega, kuid näiteks ube ja herneid kasutatakse peamiselt valkude ekstra-heerimiseks või koostisainena teiste lõpptoodete (nagu näiteks soolaoasnäkkide) valmistamiseks.

Tänaseks on esile kerkinud kolm peamist vajadust:

• uute valgurikaste toorainete leidmine, mida saaks tootmisel kasutada koostisosana nii puhtal kujul kui koos teiste toitainetega;
• uute toodete väljatöötamine, kus kasutatakse kõrvalvooge. Väljakutseks võib osutuda liblikõieliste kõrvalvoogude spetsiifiline maitse, mis raskendab nende kasutamist näiteks teraviljatoodete asendajana;
• majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine, mis võimaldaks väikestel ja keskmise suurusega tootmisüksustel tegeleda dünaamilise, agiilse ja ühtlasi radikaalse innovatsiooniga.

Väljakutse: millised võiksid olla uued taimsed valguallikad ning kust ja kuidas nende kohta infot levitada ja vastavaid teadmisi omandada? Mis võimalused on kasutada uutest valguallikatest tulenevaid kõrvalvoogusid ning kuidas leida väiketootmiseks sobivaid majanduslikult tasuvaid lahendusi?

 

Lisainfo:
Svea Uusen
Ettevõtlus- ja ekspordikonsultant
Telefon 5051797
E-post svea@parnumaa.ee