Rohepesu, kriitilised maavarad ja riigi tugimeetmed

Jõulukuu esimesel päeval jõudis eduka lõpuni Pärnumaa Arenduskeskuse korraldatud Ringmajanduse Meistriklass. Ka viimasel seminaril ei kogunetud vaid tunnustavate diplomite üleandmiseks. Päeva jooksul vaadati lähemalt rohekommunikatsiooni, uuriti kriitiliste maavarade seisu ja saadi põhjalik ülevaade riigi tugimeetmetest ringmajanduse elavdamisel.

Esmajoones sai sõna Sirli Peepson SKIA Consult OÜst. Lisaks eelmainitule on ta vastutustundliku ettevõtluse indeksi töögrupi ning indeksi hindamismeeskonna liige ja teab nii mõndagi rohekommunikatsioonist.

Ilmselt on enamus meist kokku puutunud turundusvõttega, et osta see või nii mitu toda ja meie paneme sinu eest puu kasvama. Kõlab ju keskkonnasõbralikult ja nunnult? Kui paljud meist on aga mõelnud: kes istutab, kuhu, mis puud, millise elueaga, kelle maale, mis riiki, kas monokultuurina või segametsa, kas kellelegi kuusepuuks või midagi muud? Sellest just väga palju ei räägita. Aga peaks, sest just seal peituvadki ettevõtete vastutustundliku tegutsemise põhialused.

Räägime asjast, sest see on oluline

Suur pööre vastutustundliku ettevõtluse osas tuli Eesti meedias aastal 2019, välismaal 3-4 aastat varem. Mais-juunis 2019 tekkisid Eesti meediaväljaannetesse esimesed portaalid ja alamlehed, mis hakkasid eraldi rääkima rohemajandusest. Näiteks EPL/Delfi Roheportaal on võtnud tööle eraldi toimetaja, kes ainult roheteemadega tegelebki. Täna on tegemist valdkonnaga, mis on oluline ja igapäevane enamustele ettevõtetele. Suurkorporatsioonid ja ettevõtted reageerivad kiiresti nii turumuutustele kui tarbijate ootustele. Kui riikide juhtide tasemel tegeletakse kliimamuutuste mõjudega, siis ettevõtted ei saa enam mujale vaadata.

Miks tegeleda roheteemade ja -kommunikatsiooniga? Jah, kõik ju tegelevad. Aga mitte ainult. Siin on Sirli poolt mõned aspektid, mis toetavad roheteemadega tegelemist:

• parem maine ja positsioon kogukonnas;
• valdkonna eestkõneleja roll – Eestis on see areen veel tühi;
• avanevad uued äri- ja turundusvõimalused;
• teadlikumad investeeringud jätkusuutlikesse lahendustesse;
• konkurentsieelis tööandjana;
• lojaalsuse kasv – nii töötajad kui kliendid;
• tooted ja teenused vastavad inimeste ootustele;
• tekib reserve kriisiolukordadeks.

Kahjuks on täna veel Eesti ettevõtete kommunikatsioon roheteemadest rääkimisel lapsekingades. Vaid vähesed suudavad esitada infot, mida ettevõte siis päriselt selles valdkonnas ära teeb, mida ja kuidas mõõdab ning parendab.

Mida teha? Kindlasti sellega tegeleda!

• Ole valmis, sest kliendid küsivad, missugust ühiskondlikku väärtust teie ettevõte loob.
• Mõõtke ja esitage oma tegevuse kohta tõestatavaid numbrilisi näitajaid.
• Rääkige oma tegevusest ennetavalt. Näidake välja, mis on teie jaoks oluline.
• Eksimishirm ei ole põhjus mitte teha: iga ettevõte on omanäoline ja ainult sina ise tead, mis sobib sinu ettevõttele kõige paremini.

Veel termineid, millele mõelda: valgepesu, vikerkaarepesu, roosapesu, keeleline mürgipesu, teaduspesu, off-settimine.

Kokkuvõtteks: Kommunikatsioon ei ole eraldi tegevus, see on vahend eesmärkide ja tegevusplaanide elluviimiseks. Rohekommunikatsioon peab olema rohetegevuste tegevusplaanide hääletoru.

Teiseks rääkis TalTechi maavarade spetsialist Veiko Karu kriitilistest maavaradest.

Alustuseks tuleb aru saada, et meie igapäevases elukeskkonnas on väga palju toormaterjale, kogu meid ümbritsev tehismaastik on toormaterjale täis: mikrolaineahi, kohvimasin, nutitelefon, televisioon, ahi, radiaator, raadio jne. „Kui me ei suuda toormaterjali kasvatada, siis peame neid kaevandama, sest ega alumiiniumi tagaaias ei kasvata, nagu näiteks tilli,“ esitas Veiko tabava võrdluse.

Ta tõi näiteks, et ühes nutitelefonis on kasutatud üle 70 erineva elemendi ja need ei tule ühest kohast, vaid kogutakse kokku üle maailma.

Mis üldse on kriitilised maavarad? Miks nad on kriitilised ja kas kuidagi saaks seda mõjutada, et nad ei oleks kriitilised?

Euroopa Liit on koostanud kriitiliste toormaterjalide nimekirja, kuhu on kokku koondatud 30 erinevat elementi, viimati lisati sinna 2017. aastal teiste seas näiteks liitium ja titaan. Kriitilised on need maavarad selle pärast, et nad on ammendunud, neid ei ole enam kuskilt kaevandada.

„Paradoks seisnebki selles, et tahaksime toota energiat nii, et tekiks võimalikult vähe CO2 ja seetõttu peame kasutusele võtma rohetehnoloogiaid. Aga ka nende tootmiseks (tuulikud, päikesepaneelid jne.) on vaja kaevandada erinevaid maavarasid ja tuua need sisse teistest riikidest. Ettevõtteid ja isikuid, kes sellega tegelevad, on tuhandeid, ja nõudlus läheb väga kiirelt üles, sest kõik tahavad rohelist tulevikku. Seejärel aga reservid vähenevad. Kõik uuringud, mis on vajalikud maavarade kaevandamiseks, võtavad väga kaua aega ja nii ei teki uusi reserve ja tekibki tühimik. Uusi kohti pole uuritud ja ei lasta ka uurida, sest vastu on kohalik kommuun või ütleb KOV, et meie siin kaevandamisega küll ei tegele. Aga samas tahame ise kasutada kõiki neid hüvesid, mis me maavaradest saame. Tahame, et hooned oleksid vastupidavad, et sõiduteed ei laguneks, et nutitelefon oleks kogu aeg laetud,“ märkis Veiko ja lisas, et pigem peaksime avatud silmadega ringi vaatama, et kas ja kus saaks kaevandada erinevaid materjale. „See aga eeldab mõttemaailma muutust,“ võttis ta teema kokku.

Kolmandaks esinejaks oli Krista Kupits Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonnast, kelle vastutusvaldkonnaks on ringmajandus ja ökoinnovatsioon ning kes tegi kokkuvõtte sellest, mis on riigi vaade ringmajanduse osas, mis on plaanis ja millised meetmed on valdkonna ärgitamiseks avatud ja avamisel.

Ringmajanduse Meistriklassi finaalpäeva lõpuks tegid Mayri Tiido ja Laura Truija kokkuvõtte Pärnumaa ettevõtete tootmisjääkide kaardistusest ning arendusekskuse projektijuht Kaydi Tomson rääkis seminaril osalejate ning teiste Pärnumaa elanike seas läbiviidud küsitluse tulemustest. Viimane on aga nii väärt materjal, mis lausa nõuab endale eraldi kajastuse ruumi. See on peagi teie ees.

Kokku toimus oktoobris-novembris 2021 kuus Ringmajanduse meistriklassi seminari. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit ja Pärnumaa Arenduskeskus.