Kogemuslood Pärnumaa ringmajanduse meistriklassist

Ringmajanduse Meistriklass: ärimudelite mõtestamine ja kogemuslood

Pärnumaa Arenduskeskuse korraldatava Ringmajanduse Meistriklassi kolmandal seminaril kaevuti ringmajanduse ärimudelitesse. Kuidas neid liigitada ja ümber mõtestada? Oma ettevõttest ja tegemistest käis rääkimas kolm ringmajandust viljelevat ettevõtet.

Päev algas praktilise grupitööga, et juurelda ringmajandavate ärimudelite üle – mis on juba kasutusel, milliseid edulugusid saab Eestist tuua?

Näiteks toodi lambavilla jääkidest pakkematerjali tootev Woola, mis pakub oma toodanguga alternatiivi mullikilele ja mis on üliedukalt kanda kinnitamas üle Euroopa.

Teise põneva näitena räägiti erinevate spordivõistluste auhindamisel kasutatavate medalite/karikate taaskasutusvõimalustest. Näiteks hiljutised Tokyo olümpiamedalid olid valmistatud kasutatud mobiiltelefonide metallosadest ning inimeste poolt annetatud teiste elektroonikatoodete pisiosadest.

Kokkuvõttes võib ringmajandava ärimudeli innovatsioon olla ettevõtte täielik transformatsioon, samm-sammult tegevuste mitmekesistamine kui ka see, et Eesti eduka startup-riigina võiks olla ringmajandavate idufirmade kasvulava. Ringmajandava ärimudeli suurem eesmärk ongi vähendada materjalide kasutust ning jäätmete ja reostuse lekkimist süsteemist välja.

Inspireerivad kogemuslood

LINDSTRÖM on üks Euroopa juhtivaid tekstiiliteenuste ettevõtteid, kes tegutseb võimalikult palju ringmajanduse põhimõtteid rakendades. Ettevõttes turunduse ja kommunikatsiooniga tegelev Oksana Skorbatjuk rääkis, et Lindströmi ärimudeliks on vastutada kogu kasutusel oleva tekstiili eluea eest alates tootmisest ja lõpetades taaskasutusega. „Aastaks 2025 on meie eesmärk võtta ringlusesse kõik ettevõttes kasutusel olevad tekstiilid. Väljakutseid muidugi on, näiteks kasutuskõlbmatud tööriided, aga väiksemas mahus oleme ka neid suutnud edukalt ringlusesse suunata: poksikotitäiteks või asfaldisegusse,“ rääkis ta. Lindströmi üheks eripäraks on see, et nende teenused on renditavad. Ta tõi paralleeli piimatöösturiga, kes samuti ei pea tegelema töötajate riiete puhastuse või lehmade hooldamisega. Suurim õppetund ringmajanduspõhimõtete rakendamisel on Oksana sõnul asjaolu, et seda ei saa teha üksi. „Oleme oma erinevad teenusemudelid üles ehitanud, aga jääme põhiosas siiski tekstiilirendiettevõteteks. Kui kliendid soovivad lisateenuseid, näiteks tööajaarvestus läbi tööriiete kasutamise vms., siis pöördume selleks partnerite poole ja kutsume kõiki üles ökosüsteemi loomiseks. Nii saab ettevõte keskenduda oma põhitegevusele ja teha seda, milles ta kõige parem on,“ lisas Oksana.

RINGY on iduettevõte, mille eesmärk on vähendada maavarade kaevandamist ja loodusressursside raiskamist läbi seadmete uuendamise ja ümbertöötlemise. Täpsemalt: ettevõte kogub kokku vanad nutiseadmed ja paneb need peale uuendamist uuesti müüki, tutvustas Ringy tegevjuht ja kaasasutaja Kristo Kraft.

Elektroonikajäätmed on maailmas kõige kiiremini kasvav jäätmeliik. Miks see probleem on? „Iga elektroonikaseadme tegemiseks on vaja superkoguses ressursse. Näiteks 1 laptopi tegemiseks kulub 1,2 tonni toormaterjali. See on umbes sama palju, kui kaalub ninasarvik. Kui sul on kodus 5 erinevat laptopi, siis selle arvestuse järgi elad sa koos viie ninasarvikuga. See on ebamõistlik ressursikasutus ja meie motiveerime inimesi ära andma/müüma oma vanu nutiseadmeid, et saaksime need uuesti ringlusesse suunata. Me suudame tõsta toote väärtust, mis tegelikult hakkab langema kohe peale poest väljumist,“ rääkis Ringy juht. Nutiseadmed ostetakse tagasi mugava tagasiostu platvormi abil. Krafti sõnul võib täna tagasiostu hind olla demotiveeriv:„Inimene mõtleb, et kui ta kunagi ostis seadme 600 euro eest, siis aastaid hiljem tahab ta selle eest, no vähemalt 100 eurot saada. Ega ikka ei saa küll, seadmed lihtsalt vananevad nii kiiresti.“ Mis on uuendatud seade? See on 100% töökorras, uuendatud/puhastatud/vajadusel parandatud. Müüki pannakse see uue seadmega võrreldes ca 40% soodsamalt, inimene hoiab kokku raha ja teeb keskkonnale head.

NUTRILOOP on biomajanduse ettevõte, mille eesmärk on suunata biojäätmetest süsinikku ja toitaineid toidukasvatamise mudelisse, mis toetab muldade, inimeste ja planeedi kestlikkust.

Ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Ingrid Hermet rääkis Nutriloop´i sünniloo ja tegemistest. „Alustasin tööga avalikus sektoris, kus puutusin esmakordselt kokku terminiga „ringmajandus“. See tundus väga põnev ja tahtsin midagi päriselt ära teha, mitte ainult mudeleid luua. ÜRO on öelnud, et maailmas on alles jäänud 60 külvikorda. See on hirmutav näitaja, kuigi Eestis see nii suuresti tunda ei ole. Eestis võetakse ringlusesse 11% biojäätmetest, ELis 17% – see on kasutamata ressurss, mida saaksime ära kasutada uue toidu kasvatamiseks“ sõnas Ingrid. Nutriloop kogub biojäätmeid teenusena, lisaks pakub ettevõte nende jäätmete väärindamist ehk kohapeal muudetakse need jäätmed tooteks. „Meie kliendid ei osta jäätmekäitluse või kogumise teenust, vaid visiooni paremast tulevikust ja toidust,“ võttis ta ettevõtte olemuse kokku.

Kõik oma kogemusi jaganud ettevõtjad kinnitasid, et oluline on mitme osapoole koostöö, kontaktvõrgustikud ja partnerlussuhted teiste osapooltega.

Päeva lõpetas grupitöö, kus osalejad said arutleda selle üle, milline on nende ettevõtte/organisatsiooni potentsiaal ringmajandava ärimudeli kasutamiseks.

Kokku toimub oktoobris-novembris 6 Ringmajanduse meistriklassi seminari, järgmine leiab aset 10. novembril. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit ja Pärnumaa Arenduskeskus.