Ringmajanduse meistriklass: muutuste juhtimisest vastutajateni

13. oktoobril toimus Pärnu Ettevõtlusinkubaatoris koolitussarja Ringmajanduse meistriklass teine seminar, milles uuriti lähemalt muutuste juhtimise põhimõtteid ning erinevate osapoolte rolle ja tähtsust ringmajanduses.

Muutuste juhtimisel lähtu seostest

Kadi Kenk Teeme Ära SA-st viis läbi töötoa, kus kaardistati neid aspekte, mida tuleb muudatuste juhtimisel arvesse võtta. Käitumine, hoiakud, väärtused ja asjad on need, millele muudatuste juhtimisel tähelepanu pöörata, kuid veelgi olulisem on mõista nendevahelisi seoseid. Kui tahta muutusi juhtida, siis tuleb aru saada, miks üks või teine inimene käitub nii nagu ta käitub. „Ka üks ja sama käitumine võivad olla põhjustatud hoopis erinevatest asjadest. Näiteks kui konid on maas, aga lahendus selle probleemiga tegelemiseks on erinev, siis tulemus võib ikka olla sama – puhtam keskkond,“ rääkis Kenk.

Ta rõhutas, et muutuste juhtimisel on oluline mõista, et sellega muudetakse terve ühiskonna käitumist. „Mitte kunagi ei anna tulemust see, kui üritate muuta üksikisikut,“ tõi ta esile muutuste juhtimise laiapõhjalisuse. „Alati saab midagi muuta. Mõistlik on valida selline muutus, mis on teie võimuses. Muutuste juhina adresseerige just neid asju, mis on kõige suurema mõjuga. Veel tasub meeles pidada, et korraga ei pea lahendama kõiki maailma probleeme. Valige üks, kaardistage osapooled, siis tekivad selgemad arusaamad, mida tuleks ära teha. On igati normaalne, kui peate oma eesmärke muutma, sest kõik lahendused või partnerid ei olnud esimese korraga õiged. Muutuste juhtimise tuum on see, et mõistate probleemi olemust,“ võttis Kenk teema kokku.

Kes peaks vastutama?

Circle Economy andmetel oli 2020. aasta statistika põhjal tänasest maailmast ringmajandav 8,6%. Aasta varem oli see näitaja 9,1%, näiteks Norras 4,2% ja Euroopa kõige eesrindlikum riik ringmajandamises on Holland 24,5%.

„Kui me jõuaks selleni, et maailm oleks 17% ulatuses ringmajandav, siis juba suudaksime toime tulla kliimamuutuste ja muude ees ootavate väljakutsetega. Me ei pea jõudma 100 protsendini, ka seda eeldada oleks utoopia, aga seda väikest protsenti oleks vaja suurendada ja see on meie võimuses,“ alustasid oma ettekannet rollidest ringmajanduses Mayri Tiido ja Laura Truija, kes veavad tootmisjääkide vahendusplatvormi Materjalivoog.

Kolm suuremat osapoolt ühiskonnas on ettevõtjad (tootjad), tarbijad (kodanikud) ja riik ehk avalik sektor. Seminaril osalejad arutlesid, miks peaks just see või teine osapool vastutama ringmajanduse rakendamise eest ja miks? Riigi ülesanne on läbi seadusandluse kehtestada reeglid, mille alusel ettevõtjad ja kodanikud saaksid tegutseda (maksud, hanketingimused) ja näidata eeskuju oma tegevusega (mida rahastatakse, koostöö jne.). Ettevõtjatel on sotsiaalne vastutus (oma töötajad), valikuvabadus (millist toorainet ja kellelt ostan), võimalus olla eeskujuks läbi eetilise käitumise.

Kodanikel kui tarbijatel on alati võimalus vähem tarbida, teha teadlikke valikuid, lähtuda keskkonnahoiust, survestada saastajaid nn jalgadega hääletades. Kokkuvõttes on ringmajandamises oluline kõikide osapoolte panus ja koostöö.

Ringmajanduse rakendamisel muutub oluliseks asjade pidev kasutamine tarbijate ja ettevõtete poolt. Seega Kadri Kalle Teeme Ära SA’st viis osalejatele läbi töötoa korduskasutussüsteemidest. Osalejad said mõelda juba eksisteerivaid lahendusi kui ka mõtestada lahti selliste süsteemide plusse ja miinuseid.

Kokku toimub septembrist – detsembrini 6 Ringmajanduse meistriklassi seminari, järgmine leiab aset 27. oktoobril.

Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit ja Pärnumaa Arenduskeskus.