4 tegevust, et Sinu töötaja oleks õnnelik

Vaimne tervis on seni Pärnumaa tööandjate ja töötajate poolt vähe tähelepanu saanud. Töökollektiividele suunatud teavitus psühhosotsiaalsetest ohuteguritest töökohal on olnud vähene ka riiklikul tasandil, mistõttu tööandjatel, personalispetsialistidel ja töötajatel on madal teadlikkus vaimse tervise olulisusest tööelu kvaliteedi mõjutajana või elukvaliteedi mõjutajana. Hea tervisega ning motiveeritud töötaja on ka tööandjale palju kasulikum kui väsinud ja demotiveeritud töötaja. Lisaks mõjutavad õnnelikud töötajad positiivselt ka ettevõtte käivet ning mainet tööturul.

Mida mõistame vaimse tervise all?

Vaimne tervis on heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning soovib panustada ühiskonna heaks. Vaimselt terve inimene on õnnelik ja rahul iseendaga.

4 tegevust, et su töötaja oleks õnnelik

Küsi tagasisidet

Kas sa teed oma ettevõttes korra aastas arenguvestlusi või mõõdad töötajate rahulolu näiteks NPS'iga?

Ole paindlik

Vastavalt tagasisidele vii võimalusel sisse muudatused, et su töötajad tunneksid end paremini.

Paku rohkemat kui palk

Kas sa pakud lisaks palgale ka muid hüvesid? Kaugtöö võimalus, lisapuhkus, trennikompensatsioon, head töövahendid, meeskonna üritused jms.

Mõõda muutuste mõju

Vaata, kas muutustel on mõju Teie töö kvaliteedile ja võrdle erinevate aastate tagasisidet.

Tagasisidet saab küsida väga erinevalt. Hea mõte on korra aastas teha arenguvestlusi. Mõnikord aitab töötajale ka see, kui nad saavad hingelt kõik probleemid ära rääkida. Sealt võib saada ka head sisendit, et mis koolitusi oleks personalile vaja.

Teine võimalus on läbi viia töötajate tagasiside uuring. Täiesti normaalne on küsida tagasiside klientidelt, kuid kui tihti teete seda oma töötajatelt? Ka sealt saab mõtteid, mis on halvasti ja kuidas saab paremini. Hea võimalus on seda teha näiteks läbi NPS uuringu. Sealt saab konkreetse skoori/tulemuse, mida iga aasta mõõta.

Tagasisidest saab sisendit, et mida muuta töökeskkonna parandamiseks. Näiteks võib sealt välja tulla, et: 

  • Töötajaid oleks vaja rohkem kaasata otsustamise ja probleemide lahendamise protsessi.
  • Vaja oleks koolitusi, et töötajad tunneksid enda tööd tehes kindlamalt ja oleksid seeläbi efektiivsemad.
  • Tagasisidet saavad ka juhid, kes vajavad koolitusi, kuidas töötajaid paremini suunata ja juhtida.
Kas toetate oma töötaja sportimisvõimalusi?

Tänapäeva töötaja otsib juba tööandja juurest rohkemat kui palk. Kindlasti tuleks mõelda, et mis on sinu lisahüved töötajale? Kas pakutavad töövahendid ja keskkond on head? Näiteks umbne ruum võib töötaja efektiivsust palju mõjutada. Trennikompensatsioon ei ole ainult ühepoolne kulu. Trenni tegev inimene on nii füüsiliselt kui vaimselt tugevam. Aastas võiks korraldada erinevaid meeskonna üritusi, et tuua töötajad tavapärasest töökeskkonnast välja. Töötajate soovikorral kaasa ka nende peresid, sest nii tunnevad teised pereliikmed, et tööandja hindab kogu peret. 

Kindlasti ära unusta mõõta erinevaid tegevusi. Näiteks, kui oled viinud töötajate seas läbi uuringu ja viinud sisse muudatused, siis mõõda kas see mõjutab töökvaliteeti ja töötajate vaimset tervist.

Veel huvitavaid küsimusi

Vaimse tervise analüüsi kohaselt on töökeskkonnas peamisteks psühhosotsiaalseteks stressi allikateks probleemsed kliendid, pikk või ebaregulaarne tööaeg, hirm kaotada töö, halvad suhted kolleegide ja juhiga, kolleegide- ja juhipoolne toetuse puudumine, pidevad ümberkorraldused ning suur töökoormus.

Dalai-laama arvates on tõelise õnne allikaks nii tööl kui ka kodus inimlikud põhiväärtused – lahkus, sallivus, kaastunne, ausus ja andestus.
Positiivne tähelepanu ja tunnustus kolleegidelt, töötajate kaasamine otsustusprotsessi ja töö tegemiseks vajalike vahendite olemasolu mõjutavad otseselt või kaudselt töötaja motivatsiooni ja vaimset tervist. Lisaboonused töötajale nagu sporditrenni ja prillide ostu kompenseerimine, tasuta kohv töökohal jm panevad töötaja ennast paremini tundma. Oskus meeskonna vaimu hoida on väärtus omaette. Sellega saab alustada juba hommikuses kohvinurgas lõbusate lugude jagamisega, mis tõstavad tuju ja hoiavad meeskonna ühtsena ja jätkata ühiste liikumisüritustega värskes õhus tööpäeva lõpus.

Rahulolevad ja motiveeritud töötajad loovad ettevõttest või asutustest positiivse kuvandi ja heaks mainekujundajaks.

Hea vaimne tervis on tähtis haiguste ennetamisel ja töö- ning õpivõime säilitamisel.

Praegusel keerulisel ajal on pinged lihtsad tekkima. Töökollektiivis tekkivate pingete lahendamata jätmine võib viia nii inimeste töövõime languse, lahkumismõtete tekkimise kui läbipõlemiseni. Uuringud näitavad, et iga viies inimene kogeb aasta jooksul vaimse tervise probleemi ning pikaajaliste vaimse tervise haigustega inimeste eluiga on keskmiselt 15–20 aastat lühem. Vaimse tervise probleemid, sealhulgas depressioon, ärevushäired ja skisofreenia, on peamised puude ja enne tähtaega pensionile jäämise põhjused paljudes riikides.