Maal elamise päeva Piesta Kuusikaru talus alustame kell 12 ringkäiguga, mille käigus kuulete, kuidas endised linnainimesed Vändra metsas elamisega kohanenud on ning milline on pererettevõtte arengulugu ehk miks sai puukuurist kohvik ja saunamajast hotell. Samuti saate näha tootmisruume ja maheõunaaeda ning teha tutvust Piesta mõnusate maitsetega.
Kell 12-16 on avatud talukohvik, kus saate nautida head kohvi, kerget soolast ja lõppenud suve kõige lemmikumaid kooke.
Mõistagi saab häid maitseid kaasa osta, avatud on talupood.
Rõõmsa kohtumiseni!
Talust
Piesta Kuusikaru talus Vändra metsas Pärnumaal põimuvad kaasaegne talutootmine ja rikkalik kultuuripärand. Algselt 1868. aastal rajatud peretalu nüüdne põhitegevus on põnevate õunatoodete valmistamine, samuti oleme avatud külastajatele.
Talu peremees Hardi majandab maheõunaaeda, juhatab tootmist ja teeb kõiki muid vajalikke töid, mida igas talus on teadagi rohkesti ja aastaringselt. Igapäevase tootmisega tegelevad tublid Vändra kandi naised, praegu Gerlin ja Egne. Talu perenaine Külli tegeleb külaliste ja klientidega, korraldab turundust ja müüki. Perekoer Sherlock annab valjuhäälselt teada külaliste saabumisest, hoiab õunaaias vesirotte vaos ja aitab kaasa kõigis tegemistes, mille juurde teda vähegi lubatakse. Talu tooted on võitnud mitmeid auhindasid nii Eestis kui välismaal.
Ajalugu
Vändra metsas Pärnumaal asuva Piesta Kuusikaru talu lugu algas 1868. aastal, mil praeguse peremehe Hardi vaarisa Gustav ostis talu endale päriseks tollaselt Vana-Vändra mõisnikult. Gustav Jürgenstein oli rahvuslane, kelle saatus on Eesti elu edenemise võrdkuju; ennast vaeslapsest üles töötanud mees, kellest sai esmalt kingsepp ja seejärel taluperemees. Eduka isatalu päris noorem poeg Voldemar, kuna vanemad vennad Johann ja Anton olid eelkõige kooli- ja kirjamehed. Järgmise põlvkonnana võtsid talu üle tütar Liina koos abikaasa Mihkel Leiburiga, kes oli põllu- ja karjamajanduse alal kõrgesti haritud ning tõestas ennast ka praktikas. Senine edulugu lõppes järsult 1940ndatel, kui pääseti küll küüditamisest, kuid kodukohast tuli lahkuda. Tänasele peremehele Hardile avaldas lapsepõlves sügavat muljet vanaisa Mihkli kindel veendumus, et Eesti aeg tuleb kord tagasi ning alates maade tagastamisest tiksus kuklas mõte uuesti alustada.
Talu taastamisega alustasime kevadel 2014 sisuliselt tühjalt kohalt – endisaegsed taluhooned olid hävinud ning põllud ja karjamaad võssa kasvanud. Küll aga mäletasid eakamad naabrid veel vanaema Liina ja vanaisa Mihkel Leiburi uhkeid õunapuid, mis andis lootust, et ka talu uuel rajataval õunaaial võiks ilus tulevik olla. Võsast puhastamine, eelkultuuride kasvatamine jms eeltööd tehtud, istutasime kevadel 2016 esimesed istikud.
Kuna talu kaheosaline nimi on meeldejäämiseks pisut pikk, kannavad talutooted Piesta nime – ajalooline külanimi alustas nii oma uut elu vahvate õunatoodete pakenditel.
