Avame oma väravad ja kutsume kõiki linnukasvatuse põnevasse maailma:
- Tutvu lindudega: räägime eri tõugude iseloomust ja sellest, miks just nemad meie tallu valisime. Teeme juttu linnu elukaarest munast munani ning jagame ausaid kogemusi näitustelt ja laatadelt – ilma ilustamata.
- Oma silmaga ja käega katsutav: linde saab lähedalt uurida ja neile pai teha. Soovi korral saab paitada ja toita ka meie küülikuid (söötmine toimub ainult meie poolt valmis pandud toiduga). Võib juhtuda, et mõni noorlind on just selleks ajaks valmis uude koju lendama.
- Pere pisematele ja maitseelamusteks: lastele on avatud batuut ning taluhoovis peab kohvikut meie perepoeg, kes õpib Olustveres kokandust.
Võta pere kaasa, tule maale, vaata ringi, küsi julgelt ja veeda meiega üks mõnus sügispäev!
Oleme avatud 10-17
Meie lugu
Nagu talus ikka – jooksed siia, jooksed sinna ja äkki ongi käes öö.
Minu lapsepõlvekodu oli ehtne toimiv talu: põllud, traktorid, heinategu ja loomad. Lisaks lammastele, küülikutele ja hanedele siblisid õuel ka munakanad. Unistasin toona vaid ühest – päris oma isiklikust kanast. Seda mulle siiski ei lubatud, sest kardeti, et laps ei oska linnu eest veel piisavalt hoolitseda. Soe mälestus ja soov jäid aga hinge oma aega ootama.
Kaks ja pool aastat tagasi, pärast pea 20 aastat eemalolekut, kolisin tagasi lapsepõlvekoju. Unistus lindudest polnud kuhugi kadunud. Alustuseks ehitasime väikese kanala ja plaanisime võtta vaid kümme munakana – mitte midagi enamat.
Elu tegi aga omad korrektsioonid.
Kümne kana asemel terve linnuriik
Kümnele kanale järgnesid peagi tibud, ja mitte tavalised, vaid põnevate tõugude esindajad. Nii jõudsid meile Itaalia päritolu tuttidega paduaanid ning Indoneesia Jaava saarelt pärit süsimustad Ayam Cemanid.
Linnukasvatus osutus nakkavaks kireks: peagi lisandusid vutid, haned ja pardid. Tõsisem huvi viis mind eelmisel sügisel Järvamaale linnukasvatuse 4. taseme kutseõppesse.
Praeguseks toimetab meie talus üle 400 vuti – esindatud on eesti, texase, celadoni ja mandžuuria tõud. Kanade seas jalutavad ringi majesteetlikud ja pikajalgsed shamod ehk võitluskanad ning pisikesed, lausa kahe peopesa vahele mahtuvad sebrightid. Nii täitubki samm-sammult lapsepõlveunistus oma talust ja linnukasvatusest.
See elu ei ole pelgalt idüll: päevad on pikad, hommikud algavad varakult ja füüsilist tööd jagub lõputult. Ent see pakub tohutult arenguvõimalusi, puhast rõõmu ja teadmist, et teed midagi hingega.
Millega meie talus tegeleme?
Toodame toidu- ja haudemune ning kasvatame müügiks eri vanuses tõulinde, tibusid ja vutitibusid. Rõhk on järjest enam teadlikul tõuaretusel. Iga uus pesakond, koorumine ja kogemus aitab meil edasi õppida.
Meie linnud ei piirdu vaid kodumuru siblimisega – käime laatadel ja näitustel ning sihime järjest rohkem väljapoole Eestit. Juba sel sügisel osaleme Lätis Madona näitusel, tulevikus on sihikul ka Poola ja Slovakkia linnunäitused.
Ootame teid külla Maal elamise päeval!
