Vändra pastoraat ehk vanakeeli Pastorat Fennern avab Maal Elamise Päeval oma uksed kõigile huvilistele.
Külastajad saavad avastada maja ajalugu ja tänapäeva, uudistada kuidas mitme sajandi vanust maja renoveeritakse, mida tähendab Muinsuskaitse all olev hoone ja mis maja tulevikus toimuma hakkab.
Kas pererahva Malta taust teeb elu maal lihtsamaks või keerulisemaks?
Mängud lastele, väikesed ampsud ja joogipoolist, jutud pererahvaga ja palju muud toredat. Näitame üht eesti esimest tummfilmi – “Karujaht Pärnumaal”!
Halva ilma korral toimetame rohkem siseruumides.
Uksed avatud 11-18.
Kui Lilian ja Julian Caruana koos kuueaastase Oliveri ja kolmese Auroraga Maltalt Eestisse kolisid, ei olnud tegemist hetkeemotsiooni ega juhusliku seiklusega. Veidi enam kui aasta tagasi sai nende uueks koduks Vändra ning nüüdseks on nad seal leidnud oma aia, sõbraliku kogukonna ja ajaloolise Kirikumõisa hoone, millest luuakse samm-sammult pere uut kodu.
Maltalt lahkumise otsus sündis peres väga organiseeritult. Nad võrdlesid umbes tosina riigi elatustaset, looduskeskkonda ja lastesõbralikkust. Enne lõplikku otsust reisis pere ringi ka teistes soosikriikides nagu Itaalia, Prantsusmaa, Taani ja Sloveenia, kuid Eesti kogus kõige enam punkte ja võitis.
Vändrasse jõudmine oli seejuures väga teadlik valik. Kuna pere teeb kaugtööd, ei ole nende elukoht seotud kindla kontoriga. Vändra oli neile juba varasemast tuttav Liliani venna kaudu ning varasemate külaskäikudega armsaks saanud. Määravateks faktoriteks uue kodu valikul said rohelus, rahulik elutempo, ilus lasteaed, kõikide vajalike teenuste lähedus ja sõbralikud inimesed.
Kuigi Lilian hoiatas abikaasat Julianit Eesti pimedate, külmade ja lörtsiste talvede eest, näitas Eestimaa talv esimesel aastal neile oma ilusaimat, pikka ja valget palet.
Pere suurimaks projektiks ja loo järgmiseks peatükiks on hiljuti ostetud ajalooline Kirikumõisa hoone. Lilian kirjeldab seda maja kui põnevat segu vanaaegsest suursugususest puitmõisa hoonest, praktilisest lihtsusest ja Pipi Pikksuka segasummasuvilast. Kuigi vana maja taastamine toob kaasa omajagu raskusi – parandada on tulnud lõhki külmunud torusid, vahetada hallvee pumpa ja võidelda hiirtega –, näeb pere seda kui seiklust, mis käib asja juurde.
Caruanadel on majaga seoses aga palju laiem visioon, mis ei piirdu vaid isikliku elupaiga taastamisega. Nad soovivad, et ajaloolisel hoonel oleks tulevikus kanda ka kogukondlik roll:
Töömaht on suur, sest tähelepanu vajavad veel nii fassaad, sisetööd, katus kui ka suur majaümbrus, sealhulgas ammustel aegadel kaunilt kujundatud aed, kuid pere ei paista seda kartvat.
Vändrasse sisseelamisel on asendamatut rolli mänginud toetav kogukond, Liliani venna perekond ja „heas mõttes hullud naabrid“. Kiire kodutunne on sündinud väikestest asjadest: lahkelt jagatud moosipurgid ja suvikõrvitsad, ootamatult koju toodud värskelt grillitud kebab ning aktiivsed lasteriiete taaskasutusringid.
Lapsed, kelle põhikeeleks oli Maltalt tulles inglise keel, kohanesid uues keskkonnas üllatavalt kiiresti ning nüüdseks kõlab pere kodus lausa kolm keelt – malta, eesti ja inglise. Eesti looduse juures hindab pere üle kõige metsi, soid ja randu ning seda vaikust, mis Liliani sõnul on midagi sellist, mida “raha eest ei osta”.
Kui Malta sõbrad uurivad, milline see Vändra siis on, ja pere käest küsida, kas nad teeksid kolimise otsuse uuesti, on vastus kõhklemata “Jah, kindlasti”. Malta päike on leidnud endale uue kodu, kus soojuse toovad head inimesed, laste naer ja maaelu rahu.

